On selge, et konkurentsis püsimiseks ja äri õitsemiseks on vaja mõelda oma majanduslikele, keskkondlikele ja sotsiaalsetele mõjudele. Kestlikkusaruanne ongi selleks, et suunata ettevõtjaid kestlikumaks. Esikohal peab olema sisuline tegevus ja areng, mitte aruande täitmine kohustuse pärast. Aru on vaja anda selleks, et näidata oma klientidele, partneritele, investoritele jt, millega ettevõte tegeleb ja mis on eesmärgid kestlikkuse vallas.
Seotud lood
ESG nõuetes on palju tuttavat, kuid uus raamistik aitab senisest struktuursemalt ja metoodilisemalt läheneda. Eesmärgid olgu ambitsioonikad, et areneda ja teistega sammu pidada, kirjutab Coop Panga ESG valdkonna juht Johanna-Maria Siilak.
Kestlikkusaruandlus on tulemas selleks, et jääda. Kestlikkusmõjusid mõõta ja mõista on oluline eelkõige neil ettevõtetel, kelle peamised koostööparnterid on aruandluskohuslastest suurfirmad. Seda eriti Skandinaavia turgudel, räägiti Telia MeetUpi kestlikkusmõjude teemalisel seminaril.
Inimkonnana seisame silmitsi radikaalsete ühiskondlike muutustega, mis ootavad meid lähiaastatel, kus tööviisid kõigis sektorites muutuvad põhjalikult, kirjutab Rohetiigri “Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.
Infortar avaldas esimese Euroopa standarditele vastava kestlikkusaruande. Kuidas ESG mõjusid määrati ning tegevusi ja eesmärke raporteeriti?
Taastuvenergia sektor on Balti riikides viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Heaks näiteks on augustis 2024 Leedus saavutatud rekord päikeseenergia katvuse kohta, mille osakaal elektritootmises ulatus 21,3%-ni kogu nõudlusest. ACC Distributioni rohelise energia üksuse juhi Martynas Pukinskase sõnul muutub taastuvenergia järjest olulisemaks osaks Leedu energiasüsteemis.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Kas hakkame generaatoreid kokku ostma?
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele