Einari Kisel: neli küsimust, mis tegelikult määravad elektri hinna
Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Koalitsioonijuhtide elektrikokkulepe sai möödunud nädalal palju kriitikat, samas on see mitmes mõttes samm õiges suunas. Sisuliselt tähendab see kokkulepe seni räägituga võrreldes 4-5 miljardi euro suuruse õhu välja laskmist plaanidest, aga umbes 1 miljard eurot õhku on seal veel peidus.
Seotud lood
Uued tehnoloogiad ning tootmised annavad paremad võimalused, vanade lappimine pole enam valik, kirjutab peaminister Kristen Michal (Reformierakond) erakonnakaaslastele saadetud kirjas.
Selle nädala üks olulisemaid teemasid on Eesti elektrisüsteemide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrivõrguga, millest ei saa ka “Cleantechi” saates mööda vaadata.
“Puudolev võimsus asendati sekunditega,“ rääkis möödunud desünkroniseerimise nädalavahetuse seni ainsast teadaolevast viperusest Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.
Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteem sünkroniseeriti pühapäeval kell 14.05 edukalt Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Selleks lülitati Leedu ja Poola vaheline elektriühendus LitPol Link tööle vahelduvvoolul.
Pärast regulatiivse surve taandumist on paljudel ettevõtetel tekkinud küsimus: kuidas edasi, kui enam ei öelda, mida teha? Kui reeglid taanduvad, jäävad alles valikud. Just need valikud näitavad, milline on ettevõtte tegelik mõjuvõime.
Enimloetud
2
4
Riik tahab täielikult vabatahtlikku aruandlust
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Töötajate arv kõigub 250 ja 10 000 vahel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele