Keskkonnakaitsja: vajame elukeskkonda hoidvaid otsuseid võimaldavaid süsteeme
Ehk tuleks muuta viisi, kuidas otsustamise juurde saadakse ja kuidas otsused otsustajate endi tulevikku mõjutavad, kirjutab Farištamo Eller arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Elame ajal, mil selleks, et elu Maal saaks jätkuda meile meeldival moel, on vaja oma elu ja harjumusi muuta. “Tundub, et ühiskond korraga nii õitseb kui ka sooritab suitsiidi,” kirjutab Firenze ülikooli füüsikalise keemia professor ja terve hulga raamatute autor Ugo Bardi.
Seotud lood
Jutt, et keerulises julgeolekuolukorras tuleb puhta majanduse arengule pidurit tõmmata, tähendab lõppu Eesti majanduse konkurentsivõime arendamisele, leiavad Ivo Krustok ja Erik Moora.
ESG regulatsioonide lihtsustamisega peab kaasas käima sõnum, et kestlikkus pole tähtsa teemana kuhugi kadunud. Tuleb mõista, et jätkusuutlik äri võrdubki äriga, kirjutab ESG platvormi Esgrid kaasasutaja Katrin Isotamm.
Konkurentsivõime parandamine on vajalik, kuid see ei tohi tulla looduse ega inimeste heaolu arvel. Keskkonnaregulatsioone nõrgendades teeme endale karuteene, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks ja Eesti Rohelise Liikumise tegevjuht Marilin Eessalu.
ESG aruandluse juhtimise kontekstis tuleks rohkem tegeleda eetika parendamisega, vastasel juhul võib ettevõte panna aruandesse kirja talle meelepärased, mitte õiged numbrid, ütles SOL Balticsi tegevjuht Rinel Pius.
Kestlikkus on muutunud äritegevuses sama oluliseks kui finantsnäitajad. Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse direktiiv (CSRD) ja põhjaliku aruandluse kohustus kasvuhoonegaaside emissioonide kohta puudutab esialgu küll vaid suurettevõtteid, ent läbi tarneahela jõuab direktiivi mõju ka väiksemate firmadeni.
Enimloetud
1
3
Riik tahab täielikult vabatahtlikku aruandlust
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Töötajate arv kõigub 250 ja 10 000 vahel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele