Kestlikkus hakkab päriselt tööle siis, kui see on loomulik osa ettevõtlusest ja juhtimisest. Täna on ESG justkui eraldi jupp, mingisugune aruanne või lisatöö, kirjutab Zero Waste Estonia tegevjuht Marianne Sepp.

- ESG peab olema kaasav ja motiveeriv, see ei puuduta ainult juhtkonda, vaid ka töötajaid ja tarbijaid, kirjutab Zero Waste Estonia tegevjuht Marianne Sepp.
- Foto: Äripäev
Kahjuks elame ühiskonnas, kus hulk inimesi peab endiselt ESG valdkonna esindajaid puukallistajateks, kellel pole ratsionaalsuse ja praktilise eluga mingit seost. Just nende inimeste mõjutamiseks vajame seadusandlikku survet. Need ettevõtted, kelle vereringes on juba kestlikkus, ei vaja survet. Nad teevad asja südamega ja jagavad arenguid uhkusega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Inimkond on läbi teinud suure arenguhüppe. Nüüd oleme taas suurte muutuste keskel, kus peame kohanema ning õppima ennast ja teisi muutustest valutumalt läbi juhtima, kirjutab Alexela jätkusuutlikkuse juht Kadri Ambos.
Fossiilkütused mõjutavad veel aastakümneid riikide julgeolekut ja majandust ning kliimamuutustega kohanemine on samuti kahjuks paratamatu reaalsus, kirjutab Utilitase keskkonnajuht Kaire Kuldpere.
Kellele ja mis mahus on vaja kestlikkusaruannet ning mis juhul näevad selles kasu tavainimesed, avasid ettevõtete eri valdkondade juhid.
Kõige keerulisemasse olukorda võivad ESG aruandluse leevenedes sattuda keskmise suurusega ettevõtted, tõdes Alexela jätkusuutlikkuse juht Kadri Ambos. Edasilükkamine ja ulatuslikud muutused nende kurssi aga vääranud ei ole.
Pärast regulatiivse surve taandumist on paljudel ettevõtetel tekkinud küsimus: kuidas edasi, kui enam ei öelda, mida teha? Kui reeglid taanduvad, jäävad alles valikud. Just need valikud näitavad, milline on ettevõtte tegelik mõjuvõime.