Energiamüüjad segaduses: kes hakkab kinni maksma Vene võrgust lahkumist?
Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov ja Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu ütlevad otse, et nad ei tea, mil viisil ja kui palju kergitab tuleva aasta veebruaris toimuv Venemaa võrgust lahtiühendamine tarbija jaoks elektri hinda.
Lisaks otsesele sagedusreservi hoidmise kulule tõstab tarbija jaoks elektri hinda ka börsil tekkiv nõudluse vähenemine, sest osa tootmisest reserveeritakse sageduse hoidmiseks. Foto: Andras Kralla
Esialgne Eleringi plaan hakata tasu nõudma kohe veebruarist ning jagada vajalik elektrivõrgu sageduse hoidmise kulu 5,31 eurot MWh eest võrdselt elektritootja ja tarbija vahel, ei läinud läbi.
Et Eesti niigi kallist energiat kasutavad tarbijad ja tootjad ei jääks lõunanaabritest kehvemasse olukorda, tegi kliimaminister Yoko Alender Eleringile ettepaneku mitte võtta neilt kümnete miljonite eurode mahus sageduse hoidmise kulu.
Alexela juht Marti Hääl ja Eveconi juht Karl Kull tahavad kliimaseaduse eelnõus näha selgemat rollide ja vastutuse jaotust. Nad rõhutavad, et esmatähtis peab olema inimeste heaolu, mitte pelgalt heitkoguste vähendamine.
Tänavuse Pärnumaa TOPi võitnud energiaettevõte Gren Eesti suunab pikaajalised investeeringud taastuvenergiasse. Peale taastuvenergia aitab keerulistes oludes hakkama saada ka kõrge kliendirahulolu, näevad nad.
“Keemik leidis endale töökoha ja rakenduse,“ ütles teist päeva põlevkiviõli tootva Viru Keemia Grupi juhatuses tööl olev Raivo Vasnu, kelle eelmine amet oli metalle ja muldmetalle tootva NPM Silmeti juht.
Euroopa Komisjoni mõjuhinnangutest lähtuvalt on aastaks 2030 ikka veel suurem osa maanteel liikuvatest sõidukitest bensiini- või diislimootoriga. Neste partnerlussuhete juhi Mats Hultmani sõnul on tähtis üleminekuajal pakkuda kestlikke kütuselahendusi ka neile sõidukitele ja masinaparkidele, mida ei ole otstarbekas välja vahetada näiteks elektriliste vastu.