Biojäätmetes ja kõrvaltoodangus väärtuse ja arenguvõimaluste nägemine on uus paradigma. Ringbiomajanduse mõiste ei tohiks olla hirmutav, pigem võiks see innustada. Värske analüüs näitab, et ringsete lahenduste rakendamine võib tuua olulist sotsiaalmajandusliku kasu ühiskonnale tervikuna, kuid võib samas olla ettevõtte tasandil finantsiliselt ebasoodne.

- Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.
- Foto: Mana Kaasik
Ringmajanduse üks peamisi suundi on väärindada tootmisel tekkivaid kõrvalsaadusi või jääke. See kehtib ka bioloogiliste ressursside korral – selle asemel, et kõrvalsaadused või biojäätmed niisama minema visata, otsitakse pidevalt võimalusi neile edasise majandusliku kasutuse leidmiseks. Siit on käibele tulnud ka uus ja mõnevõrra veel harjumatu sõna: ringbiomajandus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viru Keskust on edukal ajal külastanud kuni 15 miljonit inimest aastas. Tallinna kesklinnas tegutsev kaubakeskus on investeerinud jätkusuutlikku töötamisse miljoneid eurosid ning saavutanud sellega regiooni väikseimad kulud ja konkurentsieelise.