Autor: Rando Värnik, Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor • 20. mai 2024

Rando Värnik: ettevõtjad tajuvad ringbiomajanduse kulusid, aga mitte tulusid

Biojäätmetes ja kõrvaltoodangus väärtuse ja arenguvõimaluste nägemine on uus paradigma. Ringbiomajanduse mõiste ei tohiks olla hirmutav, pigem võiks see innustada. Värske analüüs näitab, et ringsete lahenduste rakendamine võib tuua olulist sotsiaalmajandusliku kasu ühiskonnale tervikuna, kuid võib samas olla ettevõtte tasandil finantsiliselt ebasoodne.
Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.
Foto: Mana Kaasik

Ringmajanduse üks peamisi suundi on väärindada tootmisel tekkivaid kõrvalsaadusi või jääke. See kehtib ka bioloogiliste ressursside korral – selle asemel, et kõrvalsaadused või biojäätmed niisama minema visata, otsitakse pidevalt võimalusi neile edasise majandusliku kasutuse leidmiseks. Siit on käibele tulnud ka uus ja mõnevõrra veel harjumatu sõna: ringbiomajandus.

Liitu Kestlikkusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kestlikkusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Karmen LaurKestlikkusuudised.ee juhtTel: 5271417
Andres RandKestlikkusuudised.ee turunduslahenduste juhtTel: 58274537