Eesti tahab hakata kaevandama kõike, mida kaevandada tasub, riik teeniks iga aasta sadu miljoneid eurosid ning kaevanduste lähistel elavad inimesed saaksid talumistasu.
Eesti elanik viskab aastas ära keskmiselt ligi 14 kilogrammi rõiva- ja tekstiilijäätmeid. Korduskasutamine on küll aina populaarsem, aga langenud on tekstiili kvaliteet. Nüüd otsitakse probleemile lahendust.
Värske kliimaminister Yoko Alender (Reformierakond) jätkab ministeeriumi senist rada. Alenderi sõnul on tema ametiajal oodata bürokraatia vähenemist, taastuvenergia arendamist ja priskemaid hüvitisi erametsaomanikele. Ust ei sulge ta tuumajaama ega fosforiidi ees.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
"Keskealine valge mees" ehk traditsioonilise juhi arhetüüp on tegelikult kestlikkuse etalon – stabiilse ja ellujääva äri sümbol, kelle najal on püsinud Eesti ettevõtlus ja majandus. Miks jääb aga mulje, et majandusvedurid eelistavad tuleviku ärimudelite disainimisest ja käima lükkamisest kõrvale jääda?