Detsembris võttis Eesti lõpuks üle kestlikkusaruandluse direktiivi ehk CSRD. Nüüd on kestlikkusvandeaudiitori kutse omandanud pea sada vandeaudiitorit. Vaata, kes nad on ja mis audiitorfirmas töötavad.

- Sada vandeaudiitorit koolitati, kuid kutse omandas neist 97. Teenusepakkujaid on aga vähem, sest kontrolli teeb audiitorettevõte. Foto: Audiitorkogu
Eestis võeti kestlikkusaruandluse direktiiv ehk CSRD üle raamatupidamise seaduses. Enne jõule kuulutas president välja audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muudatused, millega loodi ka kestlikkusvandeaudiitorite regulatsioon, kehtestati kestlikkusaruandluse ja selle auditeerimise kohustus ning muudeti audiitorkontrolli piirmäärasid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mida millal teha, et aruanne saaks auditeeritud?
Kestlikkusaruandluse esimene aasta on kohe käes. Audiitorid selgitavad detailselt, mida tahavad kestlikkusaruannetes näha ja milline peaks olema täpne ajajoon, et aruanne saaks auditeeritud.
Eesti suurettevõtetest koostavad vähem kui pooled kestlikkusaruande, jäädes Euroopas mahu poolest viimaste sekka, näitab KPMG rahvusvaheline uuring. Eesti peamistes väliskaubandusriikides on see hulk kordades kõrgem.
Praktilised soovitused ESG juhile
ESG-ga on keeruline alustada, sest infot on palju, samas eestikeelset teavet napib. Kuidas ESG ja kahese olulisuse hindamisega pihta hakata, jagab Go Groupi ESG juht Riin Kadarik.
Äripäev tegi koos Sustinerega ära väiksemas mahus kahese olulisuse hindamise. Loe lähemalt, mis kahese olulisuse analüüs on, kuidas seda tegime ja meile oluliste mõjukohtadeni jõudsime.
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava GreenDice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“