Kas fosforiit on rikkus või õnnetus?
Aprilli lõpus toimus Lääne-Virumaal Sõmerul konverents, kus otsiti vastuseid sellele, kas meie maapõues peitub rikkus või õnnetus.
Milleks fosforiiti vaja on?
Seotud lood
Teiseste toormete tõhus kasutamine ei ole pelgalt keskkonnaprojekt, vaid muutub üha enam majanduslikuks paratamatuseks, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi mineraalsete toormete ekspert ja ringmajanduse tuumiklabori liige Rutt Hints.
Euroopa Komisjoni tunnustus Eesti tööstussektori idufirma UP Catalysti projektile muuta süsihappegaas ehk CO₂ akudes kasutatavaks grafiidiks avab ettevõttele võimaluse suureks läbilöögiks, aga esialgu muu hulgas ka lihtsustatud loamenetlusi ja paremat juurdepääsu rahastusele.
2024. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise ning vee erikasutusõiguse tasu kokku ligikaudu 97 miljonit eurot. Lisaks tasusid metsaomanikud eelmisel aastal metsateatiste eest riigilõivu ja raadamisõiguse tasu kokku ligi 1,1 miljonit eurot.
Oleme maailmas, kus ressursse jääb tegelikult väga palju puudu, kõneles Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints täna toimuval Loodusressursside aastakonverentsil.
„Põllumajandust kritiseeritakse, et see on suur saastaja, ning sellepärast tahtsime teada saada, kui halvad siis tegelikult oleme,“ räägib saates Eesti suurima kodumaisel kapitalil tegutseva põllundusettevõtte Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld.
Enimloetud
1
3
Riik tahab täielikult vabatahtlikku aruandlust
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Töötajate arv kõigub 250 ja 10 000 vahel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele