Akadeemik Kalle Kirsimäe kinnitusel on maailmas fosforiiti piisavalt ning kuigi suur osa sellest on uurimata, on mujal küllaga kvaliteetsemat tooret kui Eestis.
Teiseste toormete tõhus kasutamine ei ole pelgalt keskkonnaprojekt, vaid muutub üha enam majanduslikuks paratamatuseks, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi mineraalsete toormete ekspert ja ringmajanduse tuumiklabori liige Rutt Hints.
Euroopa Komisjoni tunnustus Eesti tööstussektori idufirma UP Catalysti projektile muuta süsihappegaas ehk CO₂ akudes kasutatavaks grafiidiks avab ettevõttele võimaluse suureks läbilöögiks, aga esialgu muu hulgas ka lihtsustatud loamenetlusi ja paremat juurdepääsu rahastusele.
2024. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise ning vee erikasutusõiguse tasu kokku ligikaudu 97 miljonit eurot. Lisaks tasusid metsaomanikud eelmisel aastal metsateatiste eest riigilõivu ja raadamisõiguse tasu kokku ligi 1,1 miljonit eurot.
Oleme maailmas, kus ressursse jääb tegelikult väga palju puudu, kõneles Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi maavarade ja rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rutt Hints täna toimuval Loodusressursside aastakonverentsil.
„Kui ettevõtte soov on tulevikus äri edasi ajada, ja vähesed ettevõtted on üles seatud vaid paariks aastaks, siis jätkusuutlikkusega lihtsalt peab tegelema,“ rõhutab Paulig Grupi turunduse valdkonna juht Mariell Toiger.