Tulevikus ei ole võimalik keskenduda vaid senisele kitsale majandusarvestusele. Kaasata tuleb tasakaalustavaid mõõdikuid, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Andrus Treier.
KIKi juht Andrus Treier nendib, et süsinikukvoodid ja -turg on möödapääsmatu, süsteemi positiivset mõju on juba näha energeetikas. Foto: Keskkonnainvesteeringute Keskus
Viimasel ajal räägitakse, et ESG ja kestlikkusaruandlusega seotud aspektide olulisus hakkab moest minema ning korporatsioonid, aga ka riigid taganevad võetud kliimaneutraalsuse kohustustest.
Tuleviku majandus on madala keskkonnajäljega ja tugineb uutele tehnoloogiatele. Visioon on küll paigas, aga tegevused ei järgne, sest ametnikud ei julge riskida, tõdes riskikapitalifondi 2C Ventures partner ja kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi.
Euroopa Liit nõuab ettevõtjatelt, et keskkonnaväited oleksid tõesed ja kontrollitud. Väidete usaldusväärsust aitavad tõestada ökomärgised, kirjutab kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juht Eili Lepik.
Juhtimistavadele pööratakse keskkonna- ja sotsiaalsetest teguritest vähem tähelepanu, raporteerimiskohustus tõotab seda aga parandada. Riskijuhtimine ei tähenda pelgalt regulatsioonidele vastamist, vaid terviklikku protsessi, rääkisid jätkusuutlikkuse festivalil Impact Day esinenud tippjuhid.
Riigi- ja erasektori värbamisplaane hinnanud rahvusvahelisest uuringust selgus, et üheksal organisatsioonil kümnest ei ole ESG oskusi. Neist pooled püüavad töötajaid koolitada ja arendada.
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava GreenDice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“