Rohepööre on vajalik, aga riskantne ja kallis. See on juba toonud kaasa ja ilmselt suurendab veelgi pingeid maailmas. Eesti peab küll kliimaeesmärke täitma, kuid see ei saa toimuda majanduse konkurentsivõime vähendamise hinnaga, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
- “Enamik meie väliskaubandusest on seotud riikidega, kus nõutakse järjest rohkem jätkusuutlikke ja kliimaeesmärke täitvaid kaupu ja teenuseid. Investorid ei ole enam nõus finantseerima keskkonda kahjustavaid tegevusi ning ka Eesti inimesed muutuvad keskkonna teemades aina nõudlikumaks,” kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Andras Kralla
Milliseid muutusi toob Eestis kaasa kliimaeesmärkide täitmine ja rohelisema majanduse poole liikumine? Milline näeb meie majandus nende sammude tulemusena välja 15 aasta pärast?
Keerates ajaratast samavõrra tagasi, mahub 15 aastasse ülemaailmne finantskriis, Euroopa võlakriis, koroonapandeemia, energiahindade järsk tõus koos kiire inflatsiooniga ning kokku juba neli majanduslanguse aastat Eestis. Lisades juurde sõjad ja riikidevahelised konfliktid, populismi ja paremäärmusluse tõusu, on kokkuvõttes olnud ootamatusi ja ebakindlust väga palju.
Isegi mõne aasta peale ette majandusprognoose teha on kaunikestki keeruline. Ajas kaugemale vaadates muutuvad need veelgi ebatäpsemaks. See aga ei tähenda, nagu poleks vaja pikemalt ette vaadata. On ju teada-tuntud mõte, et ka halb plaan on parem, kui üldse ilma plaanita tegutseda.
Kaalul on konkurentsivõime
Kui palju peaks Eesti kliimaeesmärkide täitmisega üldse pingutama, kui meie osakaal maailma kasvuhoonegaaside heitmetes on vaid 0,03%?
Kuigi Eesti heitmete maht sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kohta on kiiresti vähenenud ja on väiksem maailma keskmisest, on see Euroopa Liidu (EL) keskmisest suurem. Üle-eelmisel aastal olid Eesti kasvuhoonegaaside heitmed inimese kohta suuremad nii ELi kui ka maailma keskmisest.
Tasakaalus majanduse foorum
8. novembril toimub Tallinnas Kultuurikatlas tasakaalus majanduse foorum „Elevant toas“, kus arutatakse koos ülemaailmselt tunnustatud konsultantidega uute majandusmudelite üle ja vaetakse rohepööret kui ärivõimalust.
Loe lähemalt programmist ja registreeri
SIIN.
Heitmete mahud on maailmas väga erinevad, nagu ka kliimaneutraalsuse suunas liikumine. Seetõttu erineb ka üksikute riikide ja nende kogumõju maailma kliimale.
Seotud lood
Tulevikus ei ole võimalik keskenduda vaid senisele kitsale majandusarvestusele. Kaasata tuleb tasakaalustavaid mõõdikuid, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Andrus Treier.
Tuleviku majandus on madala keskkonnajäljega ja tugineb uutele tehnoloogiatele. Visioon on küll paigas, aga tegevused ei järgne, sest ametnikud ei julge riskida, tõdes riskikapitalifondi 2C Ventures partner ja kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi.
Euroopa Liidu ja Eesti kliimapoliitika karmistub. Pangad nõuavad ettevõtetelt üha rohkem kliimariskide teadvustamist ja maandamist. Kes kaasa ei tule, seisab silmitsi suuremate finantsriskide, turuväärtuse languse ja võimalike trahvidega, kirjutab SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko.
Rimi jätkusuutlikkuse juht Katrin Bats rääkis, et eestlased on suutnud kestlikkuse ja innovatsiooni ühendada. Saabuv kestlikkusaruandluse kohustus suurendab küll bürokraatia hulka, aga pakub ka kasvuvõimalusi, märkis ta.
Täna on mitmed toidutööstuse ettevõtted läinud komposiit- ehk segamaterjali kasutamiselt üle monomaterjalile. MAAG Foodi näitel vaatame, milliste investeeringute ja väljakutsetega peaks reaalsuses arvestama, kui toodete pakendamiseks kasutataks ainult monokomponentset plasti.