Kristjan Lepik: Eesti võimalus on dekarboniseerimine
Eesti võimalus on väikese riigina paindlik dekarboniseerimise lahenduste rakendamine, aeglane Saksamaa ei saa siin olla rajaleidja, kirjutab iduettevõtja, Arbonicsi asutaja Kristjan Lepik.
Iduettevõtja Kristjan Lepik kirjutab, et erakondade killustumise ja vahu vahel ei tohi minna kaduma Eestile suured võimalused. Foto: Andras Kralla
Selle aasta Eesti majandusringkondades leviv hitt-tekst ei tule Peeter Koppelilt, kuigi ka tema lood on toredad, vaid Euroopa Keskpanga endiselt juhilt Mario Draghilt, kes samuti kirjutab pankuri kohta ootamatult arusaadavalt.
Üleskutse: aita leida parem sõna “rohepöörde” asemele!
Eesti kliimasektori idufirmade Arbonics ja Esgrid esindajad näevad, et liigume suunas, kus ettevõtja peab iga toote jalajälge teadma. See, kes saastab, peaks maksma rohkem.
Eesti konkurentsivõime peitub puhtas tööstuses, kuid see eeldab innovatsiooni, mida pole viimase 15 aasta jooksul olnud tööstuses piisavalt. Peame oma inimressurssi targalt kasutama, et konkurentsivõimet säilitada.
Dekarboniseerimine on merenduses vältimatu. Selleks on vaja nii tehnoloogilisi lahendusi kui ka toetavat õigusruumi, kirjutab TalTech Eesti Mereakadeemia meretranspordi uurimisrühma järeldoktor Deniece M. Aiken (PhD).
Valitsus kinnitas, et Eesti nõustub Euroopa Komisjoni pakutud eesmärgiga vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet Euroopa Liidu üleselt 90% võrreldes 1990. aastaga. Selleks on vaja uusi tehnoloogiaid, et süsinikku kinni püüda.
Täna on mitmed toidutööstuse ettevõtted läinud komposiit- ehk segamaterjali kasutamiselt üle monomaterjalile. MAAG Foodi näitel vaatame, milliste investeeringute ja väljakutsetega peaks reaalsuses arvestama, kui toodete pakendamiseks kasutataks ainult monokomponentset plasti.