Peame investeerima juba praegu tuuleenergeetika haridusse ja koolitusprogrammidesse, kuna muidu jääb oskuslikest töötajatest puudu, kirjutavad kutsekoja OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja vanemanalüütik Siim Krusell.
Suurim vajadus kohaliku tööjõu järele on kutseharidust eeldavatel ametikohtadel. Eelkõige on tarvis elektrituuliku tehnikuid ja labade hooldustehnikuid.
Foto: Andras Kralla
Eesti tuuleenergeetika on sisenemas kiire kasvu faasi. Virtsu tuulepargi esimeste tuulikute tööle hakkamine 2002. aastal tähistas valdkonna sisulist algust ning järgmise kümnendi jooksul kasvas valdkond jõudsalt. 2012. aastast alates on areng olnud tagasihoidlikum, kuid viimasel paaril aastal on tuuleparkide planeerimine ja rajamine saanud uue hoo sisse.
Ilmastikuolud ja ühendused naaberriikidega mõjutavad Eestis elektri hinda lausa 30% ulatuses. Millised ühendused on mõistlikud, mis ei tasu üldse ära ja kuidas muutuks elektri hind, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Riigimaade oksjoni tulemusena alustatakse 13 alale üle Eesti tuuleparkide kavandamist, 4 ala puhul ei jõutud lepingu sõlmimiseni. Võitjatena väljusid nii senised kui uued arendajad.
Kaitsepolitseiamet avaldas täna aastaraamatu, kus on muu hulgas juttu energiapoliitikast. Lahtiühendumine Venemaa sagedusalast oli ajalooline samm, kuid energiasõltumatuse teekond peab jätkuma, kirjutab julgeolekuasutus.
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.