Seekordses “Cleantechi” saates on juttu sellest, kui palju vesinikku toodetakse praegu Eestis, milleks seda kasutatakse ja millised on tulevikuootused.

- Vasakult Eesti Energia vesinikuprojektide juht Henrik Hal, saatejuht Mart Valner ning H2Electro tegevjuht ja kaasasutaja Kaarel Kuusk.
- Foto: Andres Laanem
Eesti Energia vesinikuprojektidest praegu, tulevikus ja minevikus räägib ettevõtte vesinikuprojektide juht Kaarel Kuusk. Vesinikutehnoloogia turgu ning eestlaste innovatsiooni tutvustab H2Electro tegevjuht ja kaasasutaja Henrik Hal.
Kaarel Kuusk tõdeb, et vesiniku suuremahuline kasutuselevõtt Eestis eeldab taristu olemasolu, mis praegu puudub. "Me oleme rääkinud Eesti gaasisüsteemi halduri Eleringiga ning nemad on planeerimas siin piirkonnas vesinikutoru. Muidugi need tähtajad, millal see toru valmib, on üpris kauges tulevikus. On ametlik versioon, mis ütleb 2030. aastaks algselt, aga see ei ole tõenäoline. Pigem räägime aastast 2040. See on päris kauges tulevikus, aga seda on vaja ning vaja on lisaks põhitrassile, mis Eestit läbib, ka siseriiklikke harusid, mis viivad vesiniku sinna, kus seda tarbitakse. Eestis me näeme, et see on peamiselt Ida-Virumaal," rääkis Kuusk.
Kuidas vesinik aitab põlevkiviõlitööstust reformida ning miks eestlaste keraamilised katalüsaatorielemendid on paremad kui teistel, saab kuulda juba saatest.
"Cleantechi" saadet juhib Mart Valner.
2030. aastaks peaks tootma aastas 200 korda rohkem vesinikuseadmeid kui praegu
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Lisatud rohevesiniku plussid ja miinused