Oled juba läbi käinud kadalipu – kaotanud laudade alt prügikastid, tekitanud kontorisse jäätmete sorteerimise ja tellinud suvepäevadele rohekoolituse. Kuid mida Sa veel teha saad? Rohepöördesõdalaste hõiked kajavad juba igast ilmakaarest ja lausa igatsus tekib, et saaks jälle kohvilauas piinliku vaikuse lõpetamiseks ilmast rääkida.
- Artikli autor, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse teemavaldkonna juht / Teeme Ära SA ühiskondlike muutuste juhtimise ekspert Kadi Kenk.
Ettevõtete koolitaja ja mentorina olen südamepahaksminemiseni rääkinud, kuhu piimapakk panna ja mida teha kätekuivatuspaberiga. Kui ma ootan ettevõtete esindajaid oma klassiruumi, tahaks ma hoopis rääkida rahast. Raha, mis läheb raisku või jääb teenimata muutunud ettevõtlusmaastikul, sest materjalide kättesaadavus tekitab tarneprobleeme, energiahinnad toovad ihule külma higi ja maksud ja regulatsioonid teevad senise ärimudeli pihuks ja põrmuks.
„Ringmajanduse kasumlikud ärimudelid“ koolitusele sattujate (mõni kogemata, mõni vastupandamatust uudishimust) kõik ootused on tagasiside pinnalt olnud ületatud. Aga olen enda vastu aus - ootused on olnud liiga madalad! Ma soovin näha nõudlikumaid kliente, kes vaatavad otsa oma tänasele ärimudelile, loevad numbreid pangakontol ja mõtlevad, et mõlemad vajaks uut hingamist.
Tihti on ettevõttes inimesed hõivatud igapäevaste ülesannetega ja leidnud efektiivseima tee, kuidas aastaplaanide eesmärke saavutada. Mõte muutustest tekitab arusaadavat frustratsiooni. Niigi on palju kohustuslikke uuendusi andmekogumises ja mõjude mõõtmises, raporteerimises, auditeerimises ja kommunikatsioonis. Õppida on vaja olnud uusi sõnu nagu väärtusahel, kestliku rahastuse taksonoomia ja kahene olulisus. Kes võtaks selles olukorras ette veel vabatahtliku ärimudeli analüüsi?
Äkki Sina? Kui oled toredal suvesuminal, aga aru ei saa, kui palju maksta nõude eest ja kuhu need tagasi anda või kui järjekordselt ummikus istudes pole mõttessegi tulnud, et äkki jala saab kiiremini või rongiga mugavamalt, siis oled tegelikult eneseteadmata ringmajanduse ärimudelite värvikale karussellile sattunud. Et pea ringi käima ei hakkaks ja leiaks ka kasu sellest kõigest, selleks ongi minu sisseviskav koolituspäev.
Kuidas teha valikuid toote või teenuse disainis – inimene või keskkond? Juhtida klienditeekonda või planeerida tootmisprotsesse nii, et täidetud saaksid omaniku ootused (teenida) ja olla samm ees turu- ja seaduse nõuetest (vältida olulisi keskkonnakahjusid).
Fakt on see, et kaugeleulatuvate ambitsioonidega ettevõtted tegelevad täna endalt kolme küsimuse esitamisega:
- kust tulevad minu ettevõtte sisendmaterjalid?
- kuidas neid kasutatakse?
- mis saab materjalidest pärast kasutamist?
Ringmajanduse kasumlikest ärimudelitest saab rääkida inimestega, keda huvitab, kuidas teenida raha, mis täna läheb prügikasti või mida teenib täna keegi teine sinu eest. Meil kõigil on ühepalju käes ühte ressurssi – aega. Parim koolituspäev on selline, millesse investeeritud aja tagajärjel tekib seda tulevikus juurde, sest hakkame teenima rohkem raha, tehes selleks mitte rohkem tööd vaid targemaid valikuid. Tahan, et ringmajandusest rääkides jääks ajalukku igasugune rohepasteet ja et Eesti ettevõtted hakkaks endalt küsima: “Kuidas ma sellega raha teenin?”.
Koolitus
Ringmajanduse kasumlikud ärimudelid aitab leida ettevõttel kohad, kus tekib negatiivne keskkonnamõju, mille kaotamine annab ärilise kasumi ja tugevdab ärimudelit pikemas vaates. Koolitajaks Kadi Kenk.
Seotud lood
Täna on mitmed toidutööstuse ettevõtted läinud komposiit- ehk segamaterjali kasutamiselt üle monomaterjalile. MAAG Foodi näitel vaatame, milliste investeeringute ja väljakutsetega peaks reaalsuses arvestama, kui toodete pakendamiseks kasutataks ainult monokomponentset plasti.