Transpordiamet: Eesti teed muutuvad kliimamuutustele vastupidavamaks
Nii tulevaste teede ehitamisel kui juba olemasolevate teede rekonstrueerimisel arvestab transpordiamet kliimanõuetega. Uued lahendused vähendavad transpordisektori süsinikujälge ja tagavad ohutu liiklemise ka kliimamuutusest tingitud eriolukordades, nagu üleujutused, ekstreemsed temperatuurid või tormid, teatab amet.
Käesoleval aastal valminud Via Baltica Pärnu–Uulu 2 + 2 ja Tartu maantee Neanurme–Pikknurme 2 + 1 teedel on transpordiamet kliimamuutuse mõjudega juba arvestanud. Järgmisteks kliimakindla ehituse objektideks saavad Via Baltica Sauga–Pärnu ja Libatse–Nurme 2 + 2 teed ning Paldiski maantee Harku eritasandiline ristmik.
Seotud lood
Vaatamata majanduslangusele kasvab nii kütuste tarbimine kui ka transpordisektori heide märgatavalt. Sellise kliimaseadusega me 2030. aasta eesmärke ei täida, kirjutab Neste Eesti juhatuse liige Ülle Tamme.
Tark linn tähendab nii elanike hetkeprobleemide lahendamist kui ka tuleviku otsuste langetamist. Võtmeroll selles on kohalikel omavalitsustel, selgub TalTechi värskest doktoritööst.
Kasvuhoonegaaside (KHG) heide jagatakse kolme mõjualasse. Kuidas heitmeid määratleda? Mis läheb enim segadust tekitava mõjuala 3 alla?
Mis andmeid linnaku arendamiseks kasutatakse?
Kakskümmend aastat tagasi sündinud nägemus targast ärilinnast õitseb täies hiilguses. Ülemiste City on kui linn linnas – vaid rohelisem, nutikam ja ambitsioonikam.
Tallinna Lennujaamal on ambitsioonikas eesmärk saavutada 2030. aastaks kliimaneutraalsus, kuigi tehnoloogiaid selleks veel pole. Kuidas seda kasumlikult teha, jagab saates “Juhtides tulevikku” Lennujaama finantsjuht ja juhatuse liige Anneli Turkin. Ta kummutab ka müüdi, et lennunduse jalajälg on väga suur.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Kas hakkame generaatoreid kokku ostma?
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele