Vahtrus: Tuuleparkide arendajatel käib tihe rebimine. Koostöötahet võiks rohkem olla
Maismaatuuleparkide rajamine on saanud Eestis hea hoo sisse. Sel teisipäeval toimunud Energia aastakonverentsil tuuleparkide hetkeseisust ülevaate teinud Cobalti vandeadvokaat Siim Vahtruse sõnul tähendab see arendajate jaoks tihedat külg-külje kõrval konkureerimist. Et parkide rajamise keerukas protsess kiiremaks ja sujuvamaks muuta, soovitab Veskus arendajatel teadlikult rohkem omavahelist koostööd teha.
Vahtrus tõi välja, et Keskkonnaagentuuri värske uuringu järgi on Eestis praegu töös ja menetluses arvestuslikult 5 MW võimsuse jagu parke: ehitusjärgus on Sopi-Tootsi tuulepark 255 MW ning detail- ja eriplaneeringutena on menetluses vastavalt 1,6 GW ja 3,3 GW jagu projekte. Et need plaanid saaks sujuvalt realiseeruda, oleks vaja keskmisest suuremat koostöövalmidust nii arendajate vahel kui ka ühistöös omavalitsustega.
Seotud lood
Eesti ja meie naabermaade energiastrateegiates on mitmeid põhimõttelisi erinevusi, selgus Energia aastakonverentsil esinenud Alexela energiaportfelli juhi Kalvi Nõu ettekandest. Kalvi Nõu andis paar vihjet, mida tuleks teha, et energiamahukad suurtööstused enda juurde meelitada.
Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov ja Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu ütlevad otse, et nad ei tea, mil viisil ja kui palju kergitab tuleva aasta veebruaris toimuv Venemaa võrgust lahtiühendamine tarbija jaoks elektri hinda.
President Kersti Kaljulaid ja Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere tõdevad, et Eesti tööstust ootab ees surnud kümnend. Meie võimalus on teha kiiresti ja palju taastuvenergiat, arendades samal ajal salvestusvõimsusi.
Valdav osa Euroopas paigaldavatest päikesepaneelidest on valmistatud Hiinas ja Hiina ettevõtted valguvad siinsele tuuleturbiiniturule, aga Eesti energiatööstusel on paar lahendust, kuidas nende haaret lõdvendada.
Creditinfo Eesti tegevjuht ja Rohetiigri nõukoja liige Elari Tammenurm usub, et jätkusuutlik majandusmudel ei sünni kiirete hüpetega ning üksnes regulatsioonide survel. „Kui roheteemad jäävad ainult suurfirmade või aktivistide pärusmaaks, siis me ühiskonnana ei võida. Rohepööre peab olema laiem, kaasav ja teadlikult juhitud protsess – nii majanduses kui ka ühiskonnas tervikuna,“ tõdes Tammenurm raadiosaates “Juhtides tulevikku”.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele