Eesti plaanib panna veeteetasu sõltuma laeva keskkonnanäitajast
Eesti kavandab sarnaselt Rootsi mudelile veeteetasude reformi, mis paneb maksu suuruse sõltuma laeva keskkonnanäitajast: mida keskkonnasõbalikum laev, seda väiksem maks.
Praegused veeteetasude reeglid on vananenud ega arvesta keskkonnamõjusid, leiab Kliimaministeerium.
Foto: Kliimaministeerium
„Traditsioonilise laevanduse süsinikujalajälg on suur. Kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb heitmeid vähendada ning soodustada keskkonnasõbralikke lahendusi,” sõnas taristuminister Vladimir Svet. „Praegused veeteetasude reeglid on vananenud ega arvesta keskkonnamõjusid. Muudatustega soovime kehtestada soodustusi laevadele, mis saastavad vähem."
Paari päeva eest sildus Muugal esimene rohemetanoolil sõitev laev. Praegu on rohemetanool diislist ja LNGst veel oluliselt kulukam, kuid tavakütused muutuvad aina kallimaks.
USA rohemetalli ja kemikaale tootev ettevõte Protio ja Tallinna Sadam allkirjastasid ühiste kavatsuste memorandumi, et uurida e-kütuste tootmise võimalusi. Protio tahab Muuga sadamas toota e-metanooli, jätkusuutlikku lennukikütust ja potentsiaalselt e-NG-d.
Eesti ja Läti alustasid ühise projektiga, mille eesmärk on uurida keskkonnasäästlike lennukikütuste tootmisvõimalusi oma riikides. Projekti läbiviimiseks eraldas Euroopa Komisjon mõlemale riigile 200 000 eurot.
Tallink Grupi juht Paavo Nõgene tõdes, et eelmine aasta oli raske. Kestlikkusaruandlusesse suhtub ta kriitiliselt. “Paratamatult tuleb öelda ka seda, et kui ettevõtted püüavad tublid olla ja hakkama saada, siis riik virutab jälle mõne uue bürokraatiamasinaga,” ütleb Nõgene.
Eesti transpordiettevõte Linford Transport OÜ kasutab Neste MY taastuvtoorainest diislikütust, sest see on osutunud kasulikuks rahvusvaheliste vedude korraldamisel. Oluliste äriotsuste tegemisel on ettevõte keskendunud partnerlussuhteid toetavatele ja konkurentsivõimet tõstvatele tegevustele ning selles on suurt rolli mänginud jätkusuutlikkus.