Sügisel küsis Tallinna linnavolikogu infotunnis volinik Aivar Riisalu Eesti 200 abilinnapealt Margot Rooselt, kas pealinnal on parem plaan kui vabariigil tervikuna, mida teha tekstiilijäätmetega. Teatavasti kehtib uuest aastast tekstiilijäätmete liigiti kogumise kohustus.
Margot Roose vastas, et tema näeb väikest lootusekiirt ühes lahenduses, kus tekstiilijäätmed võiksid minna ehitusmaterjali tootmisesse. „Minu teada on Ida-Virumaal üks projekt, mis hetkel on arutluse faasis, mis võiks võtta praktiliselt kogu Eesti tekstiilijäätmed,” rääkis ta.
“Et Tallinnana (Tallinna linna esindajana – toim) olen mõelnud ja arutlenud lahenduseks seda, et me saaksime hakata koguma neid tekstiilijäätmeid ja ladustama kusagile eraldi, et hetkel, kui tekib võimalus neid kasutusse võtta, oleks meil see materjal kohe olemas,“ vastas Roose Riisalu päringule.
Roose jättis aga mainimata, et selle kuhjuvate tekstiilijäätmetega tegelemiseks lootusekiirt pakkuva lahenduse taga Sillamäel on muuhulgas tema ise. Tema mainitud hetk, mil tekib võimalus tekstiilijäätmed kasutusse võtta ja milleks võiks neid Roose jutu järgi juba praegu vahelattu koguma hakata, on selle sama Sillamäe tehase valmimise aeg, kirjutab Äripäev.
Seotud lood
Kliimaministeerium pakkus kohalikele omavalitsustele JOKK-lahenduse, kuidas tekstiilijäätmetega tegelemisel karmimaks läinud reeglitest mööda pääseda.
Selle aasta algusest on Eestis kohustus koguda liigiti tekstiilijäätmeid. Kohta, kuhu oma räbaldunud rõivaid saata, aga pole. Sillamäele plaanitakse küll tekstiilijäätmete keskust, kuid seegi valmib kõige varem pooleteise aasta pärast.
Tekstiilist tehakse ehitusmaterjale
Sillamäele planeeritav Greenfuli tootmiskompleks, mis hakkab tekstiilijäätmetest ehitusmaterjale tootma, sai Ida-Viru õiglase ülemineku fondist kokku 39 miljonit eurot toetust.
Esimene korrektne ESG aruanne Eestis on avalik: TKM Grupp avaldas standarditele vastava ja auditeeritud kestlikkusaruande. Vaata, milline see välja näeb.
Vesta Consulting, üks Baltikumi juhtivatest kestliku äritegevuse valdkonna konsultatsiooni- ja sertifitseerimisettevõtetest, andis käiku Baltikumi esimese ühtse keskkonnatoodete deklareerimise (EPD) platvormi – EPD Finder. See Leedu, Läti ja Eesti turgudele mõeldud platvorm tagab arhitektidele, kinnisvaraarendajatele ning valdkonna spetsialistidele mugava juurdepääsu EPD-andmetele, suurendades samas ka tootjate silmatorkavust.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele