Põllumajandusfirma kavatseb Kohtla-Järvele ehitada tehase, mis toodab metaani sõnnikust, silost ja kohalike põllumajandustootjate jäätmetest. Kõik see toimetatakse töötlemiseks veoautodega, mis ise tarbivad kütusena biometaani.
Konkurentsivõime parandamine on vajalik, kuid see ei tohi tulla looduse ega inimeste heaolu arvel. Keskkonnaregulatsioone nõrgendades teeme endale karuteene, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks ja Eesti Rohelise Liikumise tegevjuht Marilin Eessalu.
Iga veekraanist lastud tilk on laen looduselt, mille peaksime sama puhtalt tagasi andma. Selleks saab iga inimene oma koduse veetarbimisega otseselt kaasa aidata, kirjutab Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev.
Kui Euroopa ja eriti Skandinaavia turud keskenduvad ringmajandusele, aga Eesti muutustega ei kohandu, siis peagi pole meie tööstusel suurimate partnerite juurde enam asja, kirjutab Jane Oblikas, konsultatsioonifirma HI advisory partner ning ringmajanduse ekspert ja käitumisdisainer.
Praktikale peale vaadates pole ime, et kolmetäheline lühend ESG tekitab ettevõtjates negatiivseid tundeid. Suuname fookuse taas innovatsioonile, kestlikule kasumlikule tehnoloogiale ja äriarendusele – sellele, mis vähemalt algselt pidi olema ka ESG aruandluse eesmärk, kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.
Pärast regulatiivse surve taandumist on paljudel ettevõtetel tekkinud küsimus: kuidas edasi, kui enam ei öelda, mida teha? Kui reeglid taanduvad, jäävad alles valikud. Just need valikud näitavad, milline on ettevõtte tegelik mõjuvõime.