Ettevõtja plaanib Kohtla-Järvele 13miljonilist biogaasijaama

Konkurentsivõime parandamine on vajalik, kuid see ei tohi tulla looduse ega inimeste heaolu arvel. Keskkonnaregulatsioone nõrgendades teeme endale karuteene, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks ja Eesti Rohelise Liikumise tegevjuht Marilin Eessalu.

Iga veekraanist lastud tilk on laen looduselt, mille peaksime sama puhtalt tagasi andma. Selleks saab iga inimene oma koduse veetarbimisega otseselt kaasa aidata, kirjutab Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev.

Kui Euroopa ja eriti Skandinaavia turud keskenduvad ringmajandusele, aga Eesti muutustega ei kohandu, siis peagi pole meie tööstusel suurimate partnerite juurde enam asja, kirjutab Jane Oblikas, konsultatsioonifirma HI advisory partner ning ringmajanduse ekspert ja käitumisdisainer.

Praktikale peale vaadates pole ime, et kolmetäheline lühend ESG tekitab ettevõtjates negatiivseid tundeid. Suuname fookuse taas innovatsioonile, kestlikule kasumlikule tehnoloogiale ja äriarendusele – sellele, mis vähemalt algselt pidi olema ka ESG aruandluse eesmärk, kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.

Creditinfo Eesti tegevjuht ja Rohetiigri nõukoja liige Elari Tammenurm usub, et jätkusuutlik majandusmudel ei sünni kiirete hüpetega ning üksnes regulatsioonide survel. „Kui roheteemad jäävad ainult suurfirmade või aktivistide pärusmaaks, siis me ühiskonnana ei võida. Rohepööre peab olema laiem, kaasav ja teadlikult juhitud protsess – nii majanduses kui ka ühiskonnas tervikuna,“ tõdes Tammenurm raadiosaates “Juhtides tulevikku”.