Praktikale peale vaadates pole ime, et kolmetäheline lühend ESG tekitab ettevõtjates negatiivseid tundeid. Suuname fookuse taas innovatsioonile, kestlikule kasumlikule tehnoloogiale ja äriarendusele – sellele, mis vähemalt algselt pidi olema ka ESG aruandluse eesmärk, kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.

- “Euroopal on teoorias võimalik olla esimene maailmajagu, kus arendatud kestlik tehnoloogia jõuab Big Tech ettevõtete nimekirja. Aga see eeldab, et me ei mata kestlikku innovatsiooni ebamõistliku bürokraatia ja ennustamatute regulatiivsete muudatuste alla,” kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.
- Foto: Raul Mee
Tähekombinatsioon ESG on muutunud vaktsiinide, sõja, planeedi kuju (ümmargune või lame) ja tuulikute kõrval järjekordseks inimesi polariseerivaks teemaks. Ühtede jaoks bürokraatlik jura, teiste jaoks sisutühjade tegevuste sümbol ja kolmandate jaoks loomulik äritegemise viis.
Kas selles olukorras leidub kesktee nii, et ettevõtete meeskonnad ja isegi pereliikmed omavahel saaksid taas keskkonna, töötajate heaolu ja väärtuspõhise juhtimisega seotud teemadest rääkida samadel alustel?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Konkurentsivõime parandamine on vajalik, kuid see ei tohi tulla looduse ega inimeste heaolu arvel. Keskkonnaregulatsioone nõrgendades teeme endale karuteene, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks ja Eesti Rohelise Liikumise tegevjuht Marilin Eessalu.
EL leevendab ESG aruandlust
Euroopa Komisjon avaldas veebruari lõpus kobarettepanekud ehk omnibus-paketi ESG aruandluse leevendamiseks. See mõjutab sadu Eesti ettevõtteid. Kirjutame detailselt lahti, mida tahetakse muuta ja kuidas erineb see praegustest nõuetest.
Euroopa Liit on asunud ESG aruandlust leevendama. Kõigepealt tahetakse aruandluskohustust edasi lükata, tähtaeg selleks seati juuniks.
Euroopa Liit kujundab ESG poliitikat ümber. Vabatahtlikele raporteerijatele tahetakse luua uus standard, mis põhineks tänasele väiksematele mõeldud vabatahtlikule standardile. Vaata, mida täna nõutakse, et muudatusteks valmistuda.
Lasita Aken juht Karl-Martin Rammo on roheteemasid alati vajalikuks pidanud, kuid tõeline heureka-hetk tabas teda Rio de Janeiro olümpiamängudeks valmistudes. Ühtekokku neljadel olümpiamängudel osalenud Rammo sõnul oli ujudes igapäevane see, et lahes hulpisid vastu plast ja prügisaared ning surnud ja roiskunud elukad. “See oli hetk, kus taipasin, et olenemata sellest, kus maailma otsas me ka poleks, jõuab kõik ühel hetkel merre,” rääkis ta raadiosaates “Juhtides tulevikku”.