Pildi tagaplaanil Topi raudteeviadukt, mis ehitati ühes Pääsküla–Keila teise peateelõiguga, esiplaanil Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles.
Foto: Eesti Raudtee
Eesti Raudtee kuulub ESG teise lainesse ehk peab praeguste teadmiste järgi avaldama kestlikkusaruande 2027. aasta kohta, kuna tähtaega lükatakse kaks aastat edasi.
Seni on välja käidud, et ESG aruandluse kohuslasteks võiksid jääda need ettevõtted, kel töötajaid üle 1000. Omnibus-paketi eestvedajast Euroopa Parlamendi saadik tahaks tõsta lävendi lausa 3000 töötajani.
Euroopa Keskpank toetab kestlikkusaruandluse lihtsustamist, kuid näeb tõsist ohtu, et liigne lõdvendamine tuleb andmete kvaliteedi arvelt, pärssides läbipaistvaid investeeringuid.
Eestis peaks kestlikkusaruandluse puhul küsima mitte, kuidas vähem teha, vaid kuidas teha paremini. Niisugune aruandlus näitab kätte raiskamise kohad ja aitab muuta äri tulevikukindlaks, kirjutab PwC Eesti ESG vanemkonsultant Toomas Toodu.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla avaldas kestlikkusaruandluse direktiiviga kooskõlas oleva kestlikkusaruande, kuigi sellist kohustust neil ei ole. Kuigi kestlikkusega on aastaid tegeletud, ilmnes ka uusi teemasid, mis pole seni fookuses olnud.
Pärast regulatiivse surve taandumist on paljudel ettevõtetel tekkinud küsimus: kuidas edasi, kui enam ei öelda, mida teha? Kui reeglid taanduvad, jäävad alles valikud. Just need valikud näitavad, milline on ettevõtte tegelik mõjuvõime.