Ekspert: kestlikkusaruande vabatahtlikuks muutmisega saeksime oksa, millel istume
Eestis peaks kestlikkusaruandluse puhul küsima mitte, kuidas vähem teha, vaid kuidas teha paremini. Niisugune aruandlus näitab kätte raiskamise kohad ja aitab muuta äri tulevikukindlaks, kirjutab PwC Eesti ESG vanemkonsultant Toomas Toodu.
“Mida selgemalt on kirjeldatud, kuidas ettevõte käib ümber oma ressurssidega, seda paremini on tuvastatud kohad, kus saab ressursse kasutada tõhusamalt. See tähendab, et ettevõtte juhtimine on tark ja optimeeritud,” kirjutab konsultant Toomas Toodu.
Foto: Rene Lutterus
Viimastel nädalatel on Eesti ettevõtlusmaastikul taas tõstatatud küsimus kestlikkusaruandluse mõttekusest. Kaubandus-tööstuskoda tegi ettepaneku muuta aruandlus vabatahtlikuks, lükata selle tähtaegu edasi ja vähendada selle sagedust. Sama tegi ka tööandjate keskliit. Põhjendus: halduskoormus on liiga suur.
Kulude asemel tuleb keskenduda hoopis sellele, kui palju ja mis aja jooksul investeering rohepöördesse ühiskonnale tulu toob, tõdeb Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.
ESG aruandluse juhtimise kontekstis tuleks rohkem tegeleda eetika parendamisega, vastasel juhul võib ettevõte panna aruandesse kirja talle meelepärased, mitte õiged numbrid, ütles SOL Balticsi tegevjuht Rinel Pius.
Esimeses kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvelektrit 677 gigavatt-tundi ehk kahe protsendi võrra enam kui eelmise aasta samal perioodil. Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia moodustas seejuures pea poole Eesti elektritoodangust ja kattis enam kui veerandi tarbimisest. Aastaks 2030 on Eestil eesmärk, et taastuvelekter kataks aasta lõikes 100% Eesti tarbimisest.
Eestis põllumajanduses juhtivat positsiooni omav Maag Agro on enda 2023. aasta andmete põhjal teinud esimese süsinikuheitmete mõõtmise. Ettevõtte eesmärk ei ole vaid optimeerida tootmisprotsesse, vaid panustada aktiivselt ka kestlikkuse ja keskkonnaalaste eesmärkide täitmisse.