Uued kliimaandmed on aluseks täpsema hoone energiavajaduste arvutamisel. Kui seni kasutati hoonete energiamudelite koostamisel aastate 1970–2000 keskmisi ilmastikuandmeid, siis alates 1. juunist arvestatakse kliimaandmetega perioodist 1990–2020. Ühtlasi kaasajastatakse normaalaasta kraadpäevade andmestikku.
Seotud lood
Kuigi Eesti seadusandlus ei nõua veel energiamärgise olemasolu, küsivad seda pangad, nügides nii turgu, mis on endiselt aeglane ja segaduses.
Vaatamata sellele, et hoonete süsiniku jalajälje arvutamise kohustust lükati kaks aastat edasi, küsivad ja vajavad seda nii era- kui avaliku sektori tellijad aina rohkem, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.
Uued keskkonnanõuded ei peaks täna kellelegi üllatusena tulema ning on pehmelt öeldes üllatav, et samal ajal, kui ettevõtjad on hoogsalt süsiniku jalajälje arvutamiseks valmistunud, peab riik ise tempot liiga kiireks, tõdeb ehituse olelusringi juhtivekspert Anni Oviir.
Kuigi Eesti lükkas hoonete süsinikujälje arvutamise kohustust edasi, ei saa ehitussektor endale lubada vana mentaliteedi jätkamist. Tänapäevane ehitus peab mõtlema laiemalt kui ainult tehnilised normid ja kiire kasum, kirjutab Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Jaanika Veldre.
Pärast regulatiivse surve taandumist on paljudel ettevõtetel tekkinud küsimus: kuidas edasi, kui enam ei öelda, mida teha? Kui reeglid taanduvad, jäävad alles valikud. Just need valikud näitavad, milline on ettevõtte tegelik mõjuvõime.
Enimloetud
2
4
Riik tahab täielikult vabatahtlikku aruandlust
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Töötajate arv kõigub 250 ja 10 000 vahel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele