Rahvusvaheliselt tunnustatud teaduspõhine organisatsioon SBTi kiitis heaks kiirmoebrändide Shein ja H&M kliimaeesmärgid. Jätkusuutlikuks nende tegevust teadlase sõnul siiski pidada ei saa.

- Shein lisab eri allikate järgi oma e-poodi 6000 kuni 10 000 uut asja päevas. “Eos ei ole see kuidagi kestlik,” ütleb Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse dotsent Piret Vacht. Foto: Reuters/Scanpix
Rahvusvaheliselt usaldatud teaduspõhiste kliimaeesmärkide algatus (Science Based Targets initative ehk SBTi) on kinnitanud nii Sheini kui H&Mi kliimaeesmärgid ja -tegevuskava.
See tähendab, et ettevõtete sihid peaksid olema piisavad, et hoida globaalset soojenemist alla katastroofilise piiri ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, lähtudes eelkõige Pariisi kokkuleppest.
SBTi vaatab ainult kasvuhoonegaaside kogust, jättes kõrvale teised keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid, näiteks ületootmise, inimõiguste rikkumise, veetarbimise, prügihunnikud ja kehvad materjalid.
Kiirmood põhjustab 8–10% emissioonidest ja 20% veereostusest maailmas.
Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse dotsent Piret Vacht selgitas, et kiirmoekettide ärimudel põhineb lühikese elueaga toodetel, mida kiirelt ja emotsiooni ajendil osta. Näiteks lisab Shein eri allikate järgi oma e-poodi 6000 kuni 10 000 uut asja päevas. “Eos ei ole see kuidagi kestlik,” nentis Vacht.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eurooplased ostavad ja viskavad ära rohkem riideid, jalatseid ja muid tekstiile kui kunagi varem. Kiirmood vohab, aga lahendust endiselt ei ole.
Klassikalises lineaarses ärimudelis leidub ringseid võimalusi, näiteks saab müümise asemel oma toodet rentida, mis võib ka majanduslikult kasuks tulla, ütles Ragn-Sellsi juht Kai Realo.
Kliimaministeerium pakkus kohalikele omavalitsustele JOKK-lahenduse, kuidas tekstiilijäätmetega tegelemisel karmimaks läinud reeglitest mööda pääseda.
Eesti 200 poliitiku Tarmo Tamme tudengist poeg käis koos isaga Saudi Araabias, kus esindas äridelegatsiooni liikmena tekstiilijäätmete probleemile lahendust lubavat ettevõtet Greenful. Äripäeva artiklist ajendatuna kutsus riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon tänasele istungile aru andma Tarmo Tamme ja EISi esindajad.
„Põllumajandust kritiseeritakse, et see on suur saastaja, ning sellepärast tahtsime teada saada, kui halvad siis tegelikult oleme,“ räägib saates Eesti suurima kodumaisel kapitalil tegutseva põllundusettevõtte Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld.