Eesti vaatab, kuidas Läti ja Leedu koos edasi lähevad
Euroopa Liidu nõuded biokütustele karmistuvad. Lätil ja Leedul on head praktikad, millest Eesti peaks õppust võtma, kirjutab Baltpooli ärijuht Tomas Jorudas.
“Eesti turuosalised eelistavad jätkusuutlikkuse tõendeid endiselt koguda omal käel, mis suurendab halduskoormust ja võimalike vigade riski,“ kirjutab Baltpooli ärijuht Tomas Jorudas.
Foto: Baltpool
Euroopa Liidu nõuded kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks muutuvad rangemaks, mistõttu muutub biokütuse sertifitseerimine aktuaalseks isegi väikeasulate katlamajade jaoks.
Nii kõrget elektritarbimist, nagu Elering paar aastat tagasi prognoosis, ei tule. Eestis on elektritarbimine paari aastaga hoopis langenud. Mis ootab lähiaastail ees energeetikas ja kuidas muutub elektri hind, selgitab professor Einari Kisel.
Segadusse aetud inimesed ei tee keskkonna huvides parimaid valikuid. Kestlikkus tuleb panna lihtsasse keelde, kirjutab Zero Waste Estonia tegevjuht Marianne Sepp.
Kliimaministeerium toob välja kuus viisi, kuidas plaanib sel aastal bürokraatiat vähendada ehk lubade väljastamist ja keskkonnamõju hindamist kiirendada.
Teaduspõhiste kliimaeesmärkide algatus SBTi plaanib sel aastal välja anda uue standardi, enne teist poolaastat seda aga oodata pole. Enim vaidlusi tekitab süsinikukrediitide kasutamine.
Baltikumi taastuvenergia areng sai hiljuti olulise täienduse - Leedus, Pakruojise rajoonis, avati ametlikult Ramonaičiai päikesepark, mis on üks piirkonna suuremaid ja tehnoloogiliselt arenenumaid. Projekti arendajaks on Acme Grupė koosseisu kuuluv Acme Solar Group. Tegu on esimese sedavõrd mahuka päikesepargiga Leedus, mis valmis täielikult kohaliku kapitali toel.