Anu Ruul omnibusist: ettevõtjatel on nüüd uued riskid
Euroopa Komisjon tegi veebruari lõpus ettepaneku muuta kestlikkusaruandluse direktiivi ja määruseid. Kinnituse korral muudavad need ressursimahuka kestlikkusaruandluse senist ulatust ja korda. Nii saavad ettevõtjad senisest enam suunata investeeringuid kestlikku innovatsiooni ja tehnoloogiatesse, kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.
Mis muutub ESG aruandluses ja kuidas mõjutab see sinu ettevõtet?
Tule juba 31. märtsil veebiseminarile, et teada saada! Anu Ruul selgitab ettepanekuid ja ettevõtete valikuid. Kiirematele registreerijatele soodushind. Loe lähemalt SIIT.
Euroopa Komisjoni suurima mõjuga muudatusettepanekud on:
Vähendada aruandekohuslasi ELis 80% võrra, muutes ülimuslikuks kriteeriumiks 1000 töötajat. Teise kriteeriumina peab ikka olema täidetud üks kahest – 50 mln eurot käive või 25 mln eurot bilansimaht.
Lükata kohustuslik aruandlus teise laine ettevõtetele (2025. aasta kohta esimese raporti esitajad) edasi. Kui aga uuendused ELis vastu võetakse, jääb enamik tänastest teise laine kohuslastest ka sellest skoobist välja ja enamik Eesti tänastest kohuslastest muutuvad vabatahtlikeks andmete kogujateks ja mõjualade juhtijateks.
Seotud lood
EL leevendab ESG aruandlust
Euroopa Komisjon avaldas veebruari lõpus kobarettepanekud ehk omnibus-paketi ESG aruandluse leevendamiseks. See mõjutab sadu Eesti ettevõtteid. Kirjutame detailselt lahti, mida tahetakse muuta ja kuidas erineb see praegustest nõuetest.
Euroopa Komisjon avaldas veebruari lõpus ettepanekud, kuidas vähendada ESG aruandluse koormust. Audiitorfirma PwC esindajad tervitavad otsust, kuid tõdevad, et paljud suurfirmad on juba mahuka töö ära teinud. Mis edasi, selgitavad Merili Vares ja Janno Hermanson.
Euroopa Liit on hakanud kestlikkuspoliitikat oluliselt lõdvendama. Pika ESG kogemusega Nelli Pormeister rõõmustab, kuid tõdeb, et enne leevendusi on vaja üle elada raske ja segane aeg.
Loodetavasti selgub aasta lõpuks, kas Eesti firmad saavad kaheks aastaks ESG aruannete esitamisele ajapikendust. Esgridi kaasasutaja Katrin Isotamm soovitab otsusest sõltumata praegust segaduse perioodi mõistlikult ära kasutada ja teha ära kahese olulisuse analüüs, mis tuleb niikuinii ette võtta.
Euroopa Liidu jätkusuutlikkuse edendamise üks järgmisi suuremaid verstaposte, suurettevõtete hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) rakendumine, lükkub selle aasta algul käivitatud administratiivkoormuse vähendamise projekti omnibus valguses suure tõenäosusega edasi ja seda koos muudatustega.
Enimloetud
1
2
“Nõrk keskkonnaamet on ettevõtja õudusunenägu”
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele