Euroopa Komisjon avaldas veebruari lõpus ettepanekud, kuidas vähendada ESG aruandluse koormust. Audiitorfirma PwC esindajad tervitavad otsust, kuid tõdevad, et paljud suurfirmad on juba mahuka töö ära teinud. Mis edasi, selgitavad Merili Vares ja Janno Hermanson.

- PwC Eesti ESG valdkonna juht Merili Vares ja PwC Eesti partner Janno Hermanson soovitavad kahese olulisuse analüüsiga jätkata, et ei tekiks ohtu, et sügisel pole midagi tehtud. Foto: PwC Eesti
Euroopa Komisjon
avaldas veebruari lõpus kobarettepanekud ehk nn omnibus I paketi halduskoormuse vähendamiseks. Leevendused puudutavad eelkõige kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD), hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) ja ELi taksonoomiat.
Mis muutub ESGs ja kuidas mõjutab see sinu ettevõtet?
Tule juba 31. märtsil veebiseminarile, et teada saada! ESG ekspert ja koolitaja
Anu Ruul selgitab ettepanekuid ja ettevõtete valikuid. Kiirematele registreerijatele soodushind. Loe lähemalt
SIIT.
Vaatame kestlikkusaruandlust ehk CSRD direktiivi. Ettepanek jaguneb kaheks. Esiteks tahetakse edasi lükata aruandluskohustust. See tähendab, et teise (praeguse seaduse järgi 2025. aasta kohta raporteerijad) ja kolmanda laine (praegu 2026. aasta kohta raporteerijad) aruandluse algusaasta lükkuks kahe aasta võrra edasi.
Ajaline edasilükkamine tahetakse ELis paika panna suve lõpuks, et liikmesriigid jõuaksid siseriiklikke seadusi muuta selle aasta lõpuks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
EL leevendab ESG aruandlust
Euroopa Komisjon avaldas veebruari lõpus kobarettepanekud ehk omnibus-paketi ESG aruandluse leevendamiseks. See mõjutab sadu Eesti ettevõtteid. Kirjutame detailselt lahti, mida tahetakse muuta ja kuidas erineb see praegustest nõuetest.
Euroopa Komisjon tegi veebruari lõpus ettepaneku muuta kestlikkusaruandluse direktiivi ja määruseid. Kinnituse korral muudavad need ressursimahuka kestlikkusaruandluse senist ulatust ja korda. Nii saavad ettevõtjad senisest enam suunata investeeringuid kestlikku innovatsiooni ja tehnoloogiatesse, kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.
Euroopa Liit on hakanud kestlikkuspoliitikat oluliselt lõdvendama. Pika ESG kogemusega Nelli Pormeister rõõmustab, kuid tõdeb, et enne leevendusi on vaja üle elada raske ja segane aeg.
Loodetavasti selgub aasta lõpuks, kas Eesti firmad saavad kaheks aastaks ESG aruannete esitamisele ajapikendust. Esgridi kaasasutaja Katrin Isotamm soovitab otsusest sõltumata praegust segaduse perioodi mõistlikult ära kasutada ja teha ära kahese olulisuse analüüs, mis tuleb niikuinii ette võtta.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 24. märtsil toetuse, mille eesmärk on vähendada Eestis toidu- ja pakendijäätmete teket. Toetusega saab muuta pakendeid kestliku disaini abil paremini ringlussevõetavaks, asendada ühekordseid pakendeid korduskasutuslahendustega, luua digilahendusi, mis aitavad planeerida toidukoguseid ja rajada toidujagamiskappe.