Helina Jõesaar: haridus vaevleb süsteemses väsimuses
Eesti haridussüsteemi on pikalt nähtud kui eduikooni. Ometi osutavad õpetajate järelkasvu kriis, pragunenud tasuta kõrgharidus, raskustes kutseharidus ja digivõimekuse lüngad haridusreformi hädavajadusele, kirjutab Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistrant ja If Kindlustuse ärikliendikonsultantide grupi juht Helina Jõesaar.
Üha enam on selge, et Eesti haridussüsteem on jõudnud ristteele. Rahvusvaheline testiedu ja õpetajate pühendumus ei tähenda, et oleme valmis homse maailma väljakutseteks. Kliimamuutused, tehnoloogiline murrang, muutuv tööturg ja noorte kasvavad ootused nõuavad, et haridus oleks midagi enamat kui õppekava ja eksamid. Me ei vaja parandustöid – me vajame mõtteviisi muutust.
Eesti haridussüsteemi on pikalt nähtud kui eduikooni – meie õpilased on PISA testides esirinnas, meie õpetajad pühendunud ja meie süsteem struktuurselt läbimõeldud. Ometi kerkivad esile aina selgemad küsimused: kui jätkusuutlik see süsteem tegelikult on? Kas see arvestab 21. sajandi muutuva maailma ootustega? Ja mis kõige olulisem – kas see valmistab ette tulevasi juhte, innovaatoreid ja teadlasi?
Seotud lood
Peame investeerima juba praegu tuuleenergeetika haridusse ja koolitusprogrammidesse, kuna muidu jääb oskuslikest töötajatest puudu, kirjutavad kutsekoja OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja vanemanalüütik Siim Krusell.
Roheoskuste puhul pole fookus mitte õpetamisel, vaid õppimisel. Lõpuks väljendub roheoskus rohkem valikutes kui tegutsemises, kirjutab Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuse juht Eveli Kuklane.
Selle asemel, et töötajate erinevusi karta või üritada neid ühtlustada, on edukad organisatsioonid õppinud neid erinevusi strateegiliselt ära kasutama, kirjutab Elisa jätkusuutlikkuse juht Aigi Kukk.
Rohepööre on praegu segane ja negatiivse varjundiga mõiste. Inimestele tuleb lihtsalt selgitada, mida rohepööre nende elus muudab. Ja sedagi mitte universaalsete sõnumitega.
Ettevõtluse ja ESG maailmas on küpsemas uus tasakaal, kus regulatsioonid ei takista ettevõtete konkurentsivõimet ega tekita asjatut lisakulu. Liigne bürokraatia pärsib just neid ettevõtteid, kes tahaksid oma äri kestlikumaks muuta, kuid ei suuda täita keerulisi ja ressursimahukaid nõudeid. Tõhus ESG suund peaks olema praktiline, ettevõtteid toetav ja andma neile vabaduse leida oma tegevusalale sobivaimad lahendused, kirjutab TalTech majandusteaduskonna programmijuht Martin Malm.
Enimloetud
1
2
Riik tahab täielikult vabatahtlikku aruandlust
3
5
5 sammu vabatahtliku aruandlusega alustamiseks
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Riik tahab täielikult vabatahtlikku aruandlust
5 sammu vabatahtliku aruandlusega alustamiseks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele