Rohepööre on praegu segane ja negatiivse varjundiga mõiste. Inimestele tuleb lihtsalt selgitada, mida rohepööre nende elus muudab. Ja sedagi mitte universaalsete sõnumitega.
TalTechi rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping ütleb, et rohepöördest rääkides mõeldakse praegu eelkõige kasvuhoonegaasidele, aga vaadata tuleks ka majanduslikke ja sotsiaalseid tahke. Foto: TalTech
Rohepööre ja ringmajandus on valdkonnad, mis arenevad kiiresti nii Euroopa Liidu regulatsioonide kui ka teadus- ja arendustegevuse mõjul. Uute mõistete rohkus esitab väljakutse, sest paljudel ingliskeelsetel terminitel puudub eestikeelne vaste.
Kliimaseaduse juures torkab silma riigi vähene suutlikkus asju hästi organiseerida, kaklus arendajate ja kaitseväe vahel ei aita kaasa, tõdetakse saates “Äripäev eetris”.
Meie ühiskonnal on fosforiidisõja trauma. Aga trauma puhul me ju ei unista sellest, et tardume igipõlisesse ohvri rolli, kirjutab füüsik ja ettevõtja Andi Hektor.
Kestlikkusaruandluse direktiiv võetakse Eestis üle raamatupidamise seaduses. Selle seaduse muutmine on riigikogus läbinud teise lugemise, kolmas lugemine on järgmisel nädalal.
“Kinnisvara on pikaajaline äri, seega ei saa keskenduda ainult lühiajalisele kasule,” tõdeb Capital Milli ESG juht Merli Rikolas. Ka ESG nõuab aega, kõige tähtsam on alustada mõjude hindamisest ja pingeritta sättimisest.
Maailm võtab jätkusuutlikkust üha rohkem omaks ning heitmete vähendamise kiire vajadus on saanud selgemaks, seega on biokütused transpordisektori süsinikuheite vähendamisel üks võtmetähtsusega meede. Biokütuseid ümbritsev õiguskeskkond on keerukas ning erineb riigiti oluliselt.