Äripäev eetris: Eestisse peab ära mahtuma kaks rohepööret
Kliimaseaduse juures torkab silma riigi vähene suutlikkus asju hästi organiseerida, kaklus arendajate ja kaitseväe vahel ei aita kaasa, tõdetakse saates “Äripäev eetris”.
Aidu tuuleparki arendati tüliga pooleks kokku 10 aastat, aga kui otsida kakluse asemel lahendusi, saaks neid Ida-Virumaale püstitati veel mitu tükki. Foto: Andras Kralla
Kas tõesti oli vaja Aidu tuulepargi aegne tüli kõrgusepiirangute üle uuesti välja kaevata, küsisid Äripäeva ajakirjanikud, kommenteerides kaitseväe PR-lahingut tulevaste mere- ja maatuuleparkide vastu. “Eestisse peab ära mahtuma kaks rohepööret: rohelise pleki — kaitsevõime tõstmise — ja rohelise elektri oma.”
Kliimaministeerium saatis kliimaseaduse eelnõu valitsusele. Tööandjate keskliit aga ei toeta praegusel kujul kliimaseadust ja soovitab riigil sellest loobuda.
Praegu ei taha suured energiaettevõtted väga täpselt öelda, kui suures mahus on nad valmis investeerima Eesti maismaa tuuleparkidesse. Miljardini võib investeering ettevõtte puhul küündida küll, tõdeb Enefit Greeni tegevjuht Juhan Aguraiuja, aga seda vaid teatud tingimustel.
Maismaatuuleparkide rajamine on saanud Eestis hea hoo sisse. Sel teisipäeval toimunud Energia aastakonverentsil tuuleparkide hetkeseisust ülevaate teinud Cobalti vandeadvokaat Siim Vahtruse sõnul tähendab see arendajate jaoks tihedat külg-külje kõrval konkureerimist. Et parkide rajamise keerukas protsess kiiremaks ja sujuvamaks muuta, soovitab Veskus arendajatel teadlikult rohkem omavahelist koostööd teha.
Tallinna Lennujaamal on ambitsioonikas eesmärk saavutada 2030. aastaks kliimaneutraalsus, kuigi tehnoloogiaid selleks veel pole. Kuidas seda kasumlikult teha, jagab saates “Juhtides tulevikku” Lennujaama finantsjuht ja juhatuse liige Anneli Turkin. Ta kummutab ka müüdi, et lennunduse jalajälg on väga suur.