Kliimaministeerium saatis kliimaseaduse eelnõu valitsusele. Tööandjate keskliit aga ei toeta praegusel kujul kliimaseadust ja soovitab riigil sellest loobuda.
Eesti Tööandjate keskliidu volikogu juhi Kai Realo sõnul pole aru saada, kuidas kliimaeesmärke täita nii, et säiliks konkurentsivõime. Foto: Andras Kralla
Kliimaministeerium teatas täna, et pärast muudatusettepanekute hindamist ja eelnõu täiendamist saadeti see nüüd valitsuskabinetti. Tööandjate Keskliit pole aga ka täiendatud eelnõuga rahul.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Kliimaseaduse eelnõu kvaliteeti on tõmmanud alla soov teha seadus kõigest aastaga. Seetõttu on seaduse tekst üldine ega anna ettevõtjatele kindlustunnet, kirjutab tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik ja kliimaseaduse juhtrühmas osalenud Kati Rostfeldt.
Kliimaseaduse eelnõule saadeti üle 900 muudatusettepaneku. Tööstuse heitepuhver jääb, kuid nüüd vaatab ministeerium ka süsiniku kinnipüüdmise poole, mida on seni välditud.
Maailm võtab jätkusuutlikkust üha rohkem omaks ning heitmete vähendamise kiire vajadus on saanud selgemaks, seega on biokütused transpordisektori süsinikuheite vähendamisel üks võtmetähtsusega meede. Biokütuseid ümbritsev õiguskeskkond on keerukas ning erineb riigiti oluliselt.