Roheoskused muutuvad sama tavaliseks kui arvuti- ja võõrkeelte oskus
Rohereform on lähima viie aasta jooksul majanduse üks peamisi võtmetegureid. Kes täna roheoskusi ei õpi, sel on juba mõne aasta pärast keeruline ettevõtluses tegutseda, kirjutab jätkusuutliku hariduse külalisteadur ja Baltic University Programme Eesti keskuse direktor Katrin Männik.
Kliimamuutused pole enam ammu teadlaste või üksikisikute probleem, vaid need puudutavad meid kõiki iga päev. Pidevalt muutuvas maailmas vajab iga ettevõte hoolimata oma suurusest või valdkonnast roheoskusi ehk arusaamist, kuidas toimetada nii, et keskkond oleks hoitud ja inimestele heaolu tagatud.
Seotud lood
Roheoskuste puhul pole fookus mitte õpetamisel, vaid õppimisel. Lõpuks väljendub roheoskus rohkem valikutes kui tegutsemises, kirjutab Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuse juht Eveli Kuklane.
Eesti haridussüsteemi on pikalt nähtud kui eduikooni. Ometi osutavad õpetajate järelkasvu kriis, pragunenud tasuta kõrgharidus, raskustes kutseharidus ja digivõimekuse lüngad haridusreformi hädavajadusele, kirjutab Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistrant ja If Kindlustuse ärikliendikonsultantide grupi juht Helina Jõesaar.
EFRAG avaldas väiksematele ettevõtetele mõeldud vabatahtliku ESG raporteerimise Exceli-tabeli. Tabelis on olemas kõik praeguses standardis nõutud andmeread, mida täita.
Euroopa ombudsman algatas Euroopa Komisjoni vastu uurimise, et selgitada välja, kas Komisjon on tempokalt tehtud ESG aruandluse leevenduste käigus läinud reeglite vastu.
Pärast regulatiivse surve taandumist on paljudel ettevõtetel tekkinud küsimus: kuidas edasi, kui enam ei öelda, mida teha? Kui reeglid taanduvad, jäävad alles valikud. Just need valikud näitavad, milline on ettevõtte tegelik mõjuvõime.
Enimloetud
2
4
Riik tahab täielikult vabatahtlikku aruandlust
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Töötajate arv kõigub 250 ja 10 000 vahel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele