Joosep Põllumäe: kestlikkus hakkab kõvasti enne nutikaid LED-pirne
Kestlikkust tuleb tuleb vaadata inimkeskselt. Kui töötajal pole oskusi, valmisolekut õppida ja julgust muutusi rakendada, ei sünni loodetud kasu, kirjutab Elisa grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe.
Ükski organisatsioon ei saa olla jätkusuutlik, kui nende süsteemid ei toimi tõrgeteta ja nende äri ei ole pikas perspektiivis toimepidev. See tähendab, et reaalne kestlikkus algab palju varem kui kontorisse nutikate LED-pirnide paigaldamisel. Näiteks sellest, kas ettevõtte digisüsteemid toimivad tõrgetada ning kas töötajad on tuleviku väljakutseteks valmis. Kui ettevõtte pole tervikuna töökindel, ei saa rääkida ka kõigest muust kestlikkuse seonduvast.
Seotud lood
Tehisaru levik suurendab vajadust andmekeskuste ja seeläbi rohkema energia järele, kuid mingitel juhtudel saaks tehisintellekti kasutamise asemel hakkama optimaalsemate töövahenditega.
Meie karistus pole trahvid, vaid usaldamatus
Euroopa järgmine majanduskasv saab sündida vaid kliimasihtide toel. Eesti peaks peale ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi toetamise viivitamatult seadma riiklikud pikaajalised sihid, et siia tuleks ja jääks tööstus ja investorid, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.
Luminori kestlikkusaruandest selgub, et panga suurim heide tuleb valdavalt ettevõtte- ja seejärel hüpoteeklaenudest. Raskusi valmistab andmete puudumine ja ebakindlus selle suhtes, kui kiiresti võtab turg uusi tehnoloogiaid kasutusele.
Kliimaministeerium saatis asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu. Madalamale toodud 2040. aasta eesmärk erineb Euroopa Liidu omast.
See on müüt, et kestlik lahendus on kallis, rõhutab Põhja-Tallinnas kestlikku Hundipea linnajagu rajav Markus Hääl.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele