Villu Zirnask: riik värskendas ootusi Eesti Energiale, selle dokument on üsna mõttetu
Rahandusministeerium avaldas sel nädalal omaniku ehk riigi uued ootused Eesti Energiale. On igati tore nõue, et riigiettevõtete omanik peab oma ootused sõnastama ja avaldama ning vähemalt kord kolme aasta jooksul ajakohastama. Eesti Energiale seatud ootuste näitel paistab paraku, et omanik täidab seda nõuet formaalselt ja pealiskaudselt, kirjutab Äripäeva teemaveebi Finantsuudised juht Villu Zirnask.
Säärane arusaam tekkis, kui süvenesin rahandusministeeriumi pressiteatesse, kus minister Ligi kuulutab, et „Eesti Energia ülesanne on varustuskindlus, konkurentsivõime ning puhtam tootmine“.
Siit saab kohe sae käima tõmmata teemal, milline neist kolmest on prioriteet – need on ju eri suundadesse näitavad eesmärgid. See tähendab, et juhtkond peab otsustama, mis parajasti kõige olulisem on, kas investeeringud kindlusesse, kasum või CO2 vähendamine, ja lootma, et valitsus/minister on sama meelt ega saada oma muskli demonstreerimiseks erikontrolli kaela.
Kui minna pressiteatest edasi algdokumendi juurde, saame omaniku finantsootuste kohta teada, et Eesti Energia peab oma investeerimisotsustes lähtuma omakapitali hinnast 7,0% ning tagama iga-aastaselt omakapitali tootluse vähemalt eelmise viie aasta keskmise omakapitali hinna tasemel.
Kui veidi internetis kaevata, siis saame teada, et eelmistes, 2022. aastal allkirjastatud (rahandusminister oli siis Keit Pentus-Rosimannus) omaniku ootustes oli omakapitali hinnaks ja tootluse eesmärgiks seatud 6,1%.
Üle-eelmistes ootustes 2020. aastal (rahandusminister Martin Helme ajal) oli see näitaja 6,8%. Omaniku ootuste avaldamise tava sai alguse 2010ndate alguses, aga varasemaid ootusi enam ei leia, kuigi võrdluse huvides võiksid needki olla rahandusministeeriumi lehel hõlpsasti kättesaadavad.
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi allkirjastas esmaspäeval riigi esindajana Eesti Energia uuendatud omaniku ootused, riigifirma peab jõudma puhta tööstuseni varasema 2045. aasta asemel 2050. aastaks.
Estlink 2 tõstis esimesel poolaastal elektri hinda keskmiselt 2,2 s/kWh kohta, kuid viimasel neljal kuul on hinnad Baltikumis tänu taastuvenergiale järjest langenud.
Leedu börsil noteeritud riigifirma Ignitis omandas õiguse Ruhnu ja Saaremaa vahel meretuureparki arendada. "Omandasime selle õiguse koostöös Taani partneri Copenhagen Infrastructure Partnersiga ja ma usun, et selline Taani, Leedu ja Eesti koostöö võib olla midagi unikaalset, mida teistel arendajatel ei ole," rääkis Ignitise Eesti tegevjuht ja juhatuse esimees Timo Tatar.
Kuigi taastuvenergial põhinevad elektrienergia ostulepingud (PPA-d) on Euroopas kujunenud tavapäraseks vahendiks energiahindade stabiliseerimisel ja kliimaeesmärkide täitmisel, on nende kasutamine Eestis, Lätis ja Leedus endiselt marginaalne – eriti avalikus sektoris, kirjutab European Energy Eesti projektiarendaja Ole Rasmussen.
Baltikumi taastuvenergia areng sai hiljuti olulise täienduse - Leedus, Pakruojise rajoonis, avati ametlikult Ramonaičiai päikesepark, mis on üks piirkonna suuremaid ja tehnoloogiliselt arenenumaid. Projekti arendajaks on Acme Grupė koosseisu kuuluv Acme Solar Group. Tegu on esimese sedavõrd mahuka päikesepargiga Leedus, mis valmis täielikult kohaliku kapitali toel.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele