Eestile on väljakutseks suur jäätmeteke ja selles sisalduva ressursi ebapiisav väärindamine
Silmapaistvalt suur jäätmeteke ning jäätmetes sisalduva ressursi ebatõhus kasutamine on kaks Eestile olulist väljakutset, selgub Keskkonnaagentuuri ülevaatest.
Eestis tekib aastas ühe inimese kohta jäätmeid rohkem, kui Euroopas keskmiselt. Pildil Ragn-Sellsi pakendite sorteerimine. Foto: Andras Kralla
Keskkonnaagentuuri ülevaatest selgub, et näiteks 2020. aastal tekkis ühe eestimaalase kohta keskmise eurooplasega võrreldes hinnanguliselt 2,5 korda enam jäätmeid ja seda just põlevkivisektori tõttu. Sealt pärineb üle 70% Eestis tekkinud jäätmetest. Elaniku kohta oli Euroopa Liidu (EL) riikidest jäätmeteke suurem vaid Luksemburgis, Rootsis, Bulgaarias ja Soomes.