Ehitust ootavad ees suured muutused: hooned saavad korda ja emissioonid kukuvad

Ehitusel on kandev roll jalajälje vähendamises: pool Euroopa maavaradest läheb ehitusse, pool Eesti energiatarbimisest kulub hoonetele ja kolmandik jäätmetest tekib ehitussektoris. "Mõju, mida meie igapäevaselt elukeskkonna loomisega avaldame, on väga suur," tõdeb kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Seekordse "Rohepöörde praktikute" saate fookus ongi ehitusel ja kinnisvaral, täpsemalt regulatiivsetel muutustel, energiatõhususel ja renoveerimisel. Saates kuulete kahte ettekannet eelmisel nädalal toimunud ESG ehituses ja kinnisvaras konverentsilt.

Saate esimeses pooles avab asekantsler Jaanisoo kolme suuremat regulatsiooni, mis järgmisel aastal ehitus- ja kinnisvarasektorit ees ootavad: kliimaseadus, ELi hoonete energiatõhususe direktiivi uustöötlus ja ehitustoodete määrus (CPR). Need puudutavad muu hulgas ehitiste olelusringi mõõtmist, riigihankeid ja energiamärgiseid. Käimas on ka projekt, mis võimaldaks reaalajas energiatõhusust mõõta.

Saate teises pooles räägib avaliku sektori projekti LIFE IP BuildEST projektijuht Lauri Suu hoonete renoveerimisest ja annab ülevaate, kus oleme, kuhu peame jõudma ja millised on parimad praktikad. "Eesti maja on vanem kui Eesti inimene ehk hoonefondi vanus on selline, et sellega peab midagi ette võtma," ütleb Suu.

Kui algul renoveeriti hoonete otsaseinu, siis 2010ndatel hakkas riik toetama täielikku renoveerimist. Nüüd liigutakse massrenoveerimise suunas, mis eeldab tehaselist renoveerimist. Suu räägib täpsemalt, mida see tähendab, ja toob välja mitu head näidet üle Eesti.