Eesti metsanduse kohanemine kliimamuutustega peaks olema meie metsa- ja kliimapoliitika põhiküsimus, rõhutas Rakveres Loodusressursside aastakonverentsil metsateadlane, akadeemik Veiko Uri.

- Veiko Uri konverentsilaval.
- Foto: Johanna Adojaan
Me ei saa teha õigeid poliitilisi otsuseid, kui alusandmed on puudulikud. Metsanduses on see aga väga suur probleem, rõhutas Uri. Näiteks metsaressursi kohta on mitu erinevat hinnangut – SMI ehk statistilise metsainventuuri andmetel oli 2022. aastal metsa tagavara 457 miljonit kuupmeetrit, Postimehe fondi tellitud alternatiivse hinnangu (põhines metsaregistri andmetel) 379 miljonit kuupmeetrit. Kahe hinnangu vaheline erinevus on 90 miljonit kuupmeetrit. Kuna kaks eri mõõtmist kasutasid erinevaid meetodeid ja ka eesmärgid olid erinevad, pole suur vahe üllatav.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Põllumajandust kritiseeritakse, et see on suur saastaja, ning sellepärast tahtsime teada saada, kui halvad siis tegelikult oleme,“ räägib saates Eesti suurima kodumaisel kapitalil tegutseva põllundusettevõtte Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld.