Äripäev avas Kestlikkusuudiste teemaveebi. Kellele ja miks? Mida on uuest uudisveebist oodata?
- Kestlikkusuudiste juht Karmen Laur ja Äripäeva kestlikkusteemade eestvedaja Kerttu Metsar
Käes on see aeg, kui ESG ja kestlikkusteemad jooksevad risti-rästi läbi kõigi valdkondade. Üha enam on tunda, et ilma oma keskkondlikke ja sotsiaalseid mõjusid tundmata on ettevõtetel aina keerukam tegutseda. Ilma ESG-alaste teadmisteta pole aga võimalik oma mõjusid hinnata ja vajalikke muutusi ette võtta.
Kestlikkusuudised tuleb siinkohal appi. Täna avatud uudisveeb on mõeldud eeskätt ESG professionaalidele ehk neile, kelle töö eeldab kas täielikult või suurel määral kestlikkusteemadega kursis olemist. Hakkame kajastama Eesti ettevõtjate kogemuslugusid ja nõuandeid, kuidas ESG oma äritegevusse põimida, selgitavaid ülevaateid selle kohta, mida toovad kaasa muutused Eesti ja Euroopa Liidu seadusandluses, milliseid projekte ja rahastusi eri tegevuste jaoks planeeritakse jm. Meie eesmärk on luua infokülluses selgust ning toetada ettevõtjaid otsuste tegemisel.
Praegu tegeleb ESG teemadega Eestis hinnanguliselt üle 500 inimese, kuid see arv kasvab lähiaastatel kiiresti, kuna kohustus olla teadlik oma mõjudest laieneb aina rohkematele ettevõtjatele. ESG professionaalid on oma ettevõttes silmitsi üsna keeruliste teemadega ja tundub, et tihtipeale üsna üksi. Loodame ka siin olla abiks ja aidata luua kokkukuuluvustunnet valdkonna inimestega. Ehk õnnestub isegi mingit sorti kogukond luua.
Lisaks Kestlikkusuudiste uudisveebi artiklitele pakume konverentse ja koolitusi ning jätkame eelmise aasta alguses käima lükatud “Rohepöörde praktikute” raadiosaatega.
Ootame teie, head lugejad, aktiivset osalust. Jagage meiega teemasid, millest tahaksite kuulda-lugeda.
Head lugemist!
Karmen Laur, Kestlikkusuudised.ee peatoimetaja,
[email protected]
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äripäeva mõjukohad avalduvad peamiselt toodetes ja teenustes, kuid mõõdame ka büroopinna CO2 jalajälge. Suurim saaste pärineb konverentside korraldusest ja tehnoloogiakuludest.
Eile toimus esimene ESG praktikute aastakonverents, mis tõi kokku 220 ESG-vastutajat, kes jagasid õnnestumisi, õppetunde ja soovitusi.
Tallinna Lennujaamal on ambitsioonikas eesmärk saavutada 2030. aastaks kliimaneutraalsus, kuigi tehnoloogiaid selleks veel pole. Kuidas seda kasumlikult teha, jagab saates “Juhtides tulevikku” Lennujaama finantsjuht ja juhatuse liige Anneli Turkin. Ta kummutab ka müüdi, et lennunduse jalajälg on väga suur.