Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas tutvustab Eesti võimalusi vähese heitega majanduses
Foto: Raul Mee
Kliimaministeerium saatis augusti alguses kooskõlastusringile kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ja seletuskirja. Seaduse fookus on ministeeriumi sõnutsi puhta energiatootmise laienemisel, looduse hoidmisel ja uute võimaluste loomisel puhtale tööstusele.
Kliimakindla majanduse seadus sätestab ettevõtjate jaoks trajektoore, mida mööda on neil mõistlik liikuda, ütles minister Yoko Alender. Et ettevõtjad reaalselt nende trajektooride järgi liiguksid, selleks pakub seadus erineva kaliibriga meetmeid.
Kliimakindla majanduse seaduse kava on olnud kuu aega avalik, aga torm selle ümber pole sugugi vaibunud. Peamiselt kritiseeritakse seaduse vähest ambitsioonikust. Kliimaministeerium peab aga eesmärke realistlikeks.
30 aastat tagasi oli aeg teha õigeid panuseid ning ka siis öeldi Eestis, et “ei saa”. Saab küll ja saab käsikäes kliimaseadusega, mis seab tunduvalt kõrgemad eesmärgid, kirjutab tehnoloogiaettevõtja, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Jüri Kaljundi.
Pesukuivatid on üha enam leidmas oma kohta inimeste kodudes – need säästavad aega ning pakuvad mugavust. Ehkki Eestis ei ole nende kasutamine veel Lääne-Euroopa tasemel, kasvab müük igal aastal. Selliste kodumasinate valimisel on oluline arvestada nii nende elektritarbimise, mürataseme kui ka kuivatamisaja pikkusega. Kõik need näitajad on toodud pesukuivatite energiamärgistel, mis muutuvad 1. juulist käesoleval aastal.