Eestlaste keskkonnateadmised on paranenud, aga levib veel eksiarvamusi
Värske Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel on elanike keskkonnaalased teadmised paranenud. Järjest levinum on mõistmine, et keskkonnahoid pole vaid tagajärgedega tegelemine, vaid ka ennetamine, näiteks tarbimise piiramine.
Aastatega on kasvanud nende inimeste hulk, kes vähendavad igapäevaselt oma tarbimist. Pildil Lilleküla ringmajanduskeskuse pidulik avamine.
Foto: Liis Treimann
Keskkonnateadlikkuse uuring näitab, et Eesti inimeste teadlikkus on paranenud paljudes aspektides, sh teadlikkus kliimamuutuste tagajärgedest ja võimalustest neid leevendada.
Euroopa Liit nõuab ettevõtjatelt, et keskkonnaväited oleksid tõesed ja kontrollitud. Väidete usaldusväärsust aitavad tõestada ökomärgised, kirjutab kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juht Eili Lepik.
Selgusetus majanduskeskkonnas, oskustööjõu vähesus ning taastuvenergia puudus on kolm põhitegurit, mis pärsivad plastitööstuse arengut Eestis, kirjutab Eesti Plastitööstuse Liidu tegevjuht Pilleriin Laanemets.
Pesukuivatid on üha enam leidmas oma kohta inimeste kodudes – need säästavad aega ning pakuvad mugavust. Ehkki Eestis ei ole nende kasutamine veel Lääne-Euroopa tasemel, kasvab müük igal aastal. Selliste kodumasinate valimisel on oluline arvestada nii nende elektritarbimise, mürataseme kui ka kuivatamisaja pikkusega. Kõik need näitajad on toodud pesukuivatite energiamärgistel, mis muutuvad 1. juulist käesoleval aastal.