Eestlaste keskkonnateadmised on paranenud, aga levib veel eksiarvamusi
Värske Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel on elanike keskkonnaalased teadmised paranenud. Järjest levinum on mõistmine, et keskkonnahoid pole vaid tagajärgedega tegelemine, vaid ka ennetamine, näiteks tarbimise piiramine.
Aastatega on kasvanud nende inimeste hulk, kes vähendavad igapäevaselt oma tarbimist. Pildil Lilleküla ringmajanduskeskuse pidulik avamine.
Foto: Liis Treimann
Keskkonnateadlikkuse uuring näitab, et Eesti inimeste teadlikkus on paranenud paljudes aspektides, sh teadlikkus kliimamuutuste tagajärgedest ja võimalustest neid leevendada.
Euroopa Liit nõuab ettevõtjatelt, et keskkonnaväited oleksid tõesed ja kontrollitud. Väidete usaldusväärsust aitavad tõestada ökomärgised, kirjutab kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juht Eili Lepik.
Selgusetus majanduskeskkonnas, oskustööjõu vähesus ning taastuvenergia puudus on kolm põhitegurit, mis pärsivad plastitööstuse arengut Eestis, kirjutab Eesti Plastitööstuse Liidu tegevjuht Pilleriin Laanemets.
Ühistransport pakub tõhusat alternatiivi autostumisele ja mängib seega suurt rolli kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Mootor Grupi äriarendusdirektor Mart Raamat rõhutas Neste seminaril, et kestlikum ühistransport on võimalik, kuid see eeldab head tasakaalu leidmist erinevate tegurite vahel - tehnoloogia, keskkonnamõju, kuluefektiivsus ja kasutajale kättesaadav hind.