Plastitööstuse liit: tarbija ei maksa väiksema keskkonnamõjuga toote hinda kinni
Selgusetus majanduskeskkonnas, oskustööjõu vähesus ning taastuvenergia puudus on kolm põhitegurit, mis pärsivad plastitööstuse arengut Eestis, kirjutab Eesti Plastitööstuse Liidu tegevjuht Pilleriin Laanemets.
Ambitsioon pakkuda väiksema keskkonnamõjuga tooteid põrkub tarbijate hinnatundlikkusega, tõdeb plastiliidu tegevjuht Pilleriin Laanemets. Foto: Marko Mumm
Plastisektorile on vaieldamatu prioriteet Eesti julgeoleku ja kaitsevõime tagamine, millesse ollakse valmis panustama. Plastitööstuse ettevõtjad vaatavad järjest enam, kuidas lisaks maksude tasumisele leida võimalusi arendada tooteid ja teenuseid, mis toetavad kaitsevaldkonna innovatsiooni ja arengut ning võimaldavad tugevdada kohalikke tarneahelaid ja tarnekindlust.
Prognooside kohaselt võib plastijäätmete tootmine ilma oluliste poliitika- ja jäätmekäitluspraktikate muutusteta kolmekordistuda aastaks 2060, kirjutab KPMG keskkonnaekspert ja ESG trendide suunanäitaja Marilin Saluveer.
Jäätmekäitluse juhid peavad järgmise poolaasta kõige negatiivsemateks mõjutajateks hinnatundlikkust, maksumuudatusi ja toormehinna muutust. Positiivseid tegureid enamik juhte ei näe, selgub Äripäeva Infopanga värskest jäätmekäitluse aastaraportist.
Kaheksateist aastat tagasi kiirlaenuäri püsti pannud, hiljem isiklikku pankrotti varisenud ettevõtja Toomas Allikas on pööranud oma elus uue peatüki. Äri, mis kasseeris hiigelintresse ning teenis tulu inimeste pisaratelt, on jäänud selja taha.
Omavalitsused ei tea, mis jäätmeid ja kui palju tekib. Turg aga jäätmemajandust korda ei tee, vaja on jõulist riiklikku reformi, kirjutab Joosep Vimm, Tallinna linnavolikogu keskkonna- ja kliimakomisjoni liige (SDE) ja ringmajanduse edendaja.
Taastuvenergia sektor on Balti riikides viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Heaks näiteks on augustis 2024 Leedus saavutatud rekord päikeseenergia katvuse kohta, mille osakaal elektritootmises ulatus 21,3%-ni kogu nõudlusest. ACC Distributioni rohelise energia üksuse juhi Martynas Pukinskase sõnul muutub taastuvenergia järjest olulisemaks osaks Leedu energiasüsteemis.