Plastitööstuse liit: tarbija ei maksa väiksema keskkonnamõjuga toote hinda kinni

Prognooside kohaselt võib plastijäätmete tootmine ilma oluliste poliitika- ja jäätmekäitluspraktikate muutusteta kolmekordistuda aastaks 2060, kirjutab KPMG keskkonnaekspert ja ESG trendide suunanäitaja Marilin Saluveer.

Jäätmekäitluse juhid peavad järgmise poolaasta kõige negatiivsemateks mõjutajateks hinnatundlikkust, maksumuudatusi ja toormehinna muutust. Positiivseid tegureid enamik juhte ei näe, selgub Äripäeva Infopanga värskest jäätmekäitluse aastaraportist.

Kaheksateist aastat tagasi kiirlaenuäri püsti pannud, hiljem isiklikku pankrotti varisenud ettevõtja Toomas Allikas on pööranud oma elus uue peatüki. Äri, mis kasseeris hiigelintresse ning teenis tulu inimeste pisaratelt, on jäänud selja taha.

Omavalitsused ei tea, mis jäätmeid ja kui palju tekib. Turg aga jäätmemajandust korda ei tee, vaja on jõulist riiklikku reformi, kirjutab Joosep Vimm, Tallinna linnavolikogu keskkonna- ja kliimakomisjoni liige (SDE) ja ringmajanduse edendaja.

Neste ärihommikul erinevad turuosalised kokku toonud vestluspaneel lahkas transpordimaastiku olevikku ja tulevikku. See puudutab paljusid, sest küsimus on korraga nii energiajulgeolekus, keskkonnaga arvestamises, ärilises jätkusuutlikkuses ja konkurentsivõimes kui ka regulatsioonide täitmises. Paljud lahendused on käegakatsutavad juba täna, kuid kasutuselevõtuks on tarvis ühtset arusaama nende mõjudest, õiglasemat maksustamist ja kindlaid seadusemuudatusi.