Kogunes uues koosseisus rohereformi juhtkomisjon, fookuses oli kliimaseadus ja rohereform
Täna kogunes esimest korda uues koosseisus rohereformi juhtkomisjon, mis koosneb ministritest, kelle vastutusvaldkondi rohereform kõige enam mõjutab. Komisjon sai ülevaate rohereformi plaanidest ja arutas kliimaseadust.
Kliimaminister Yoko Alender kutsus kokku uues koosseisus rohereformi juhtkomisjoni. Foto: Andras Kralla
Kliimaseaduse eelnõule anti enam kui 900 tagasisideettepanekut. Suuremate otsustuskohtades üle käivad arutelud, väiksemad tehnilist laadi ettepanekud on eelnõusse ja seletuskirja suuresti sisse viidud.
Kliimaseaduse eelnõule saadeti üle 900 muudatusettepaneku. Tööstuse heitepuhver jääb, kuid nüüd vaatab ministeerium ka süsiniku kinnipüüdmise poole, mida on seni välditud.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Taristuminister Vladimir Svet saatis kooskõlastusringile jäätmereformi eelnõu, mille eesmärk on suurendada jäätmete ringlussevõttu ja parandada jäätmekorraldust. Reformi läbiviimiseks investeerib kliimaministeerium ringmajandusse kokku 111 miljonit eurot.
Kliimaministeerium saatis konsultatsioonile varustuskindluse meetme eelnõu, et tagada Eesti elektrisüsteemi iseseisev toimimine ka siis, kui järgmise aasta alguses ühendume lahti Venemaa sagedusalast.
Euroopa Komisjoni mõjuhinnangutest lähtuvalt on aastaks 2030 ikka veel suurem osa maanteel liikuvatest sõidukitest bensiini- või diislimootoriga. Neste partnerlussuhete juhi Mats Hultmani sõnul on tähtis üleminekuajal pakkuda kestlikke kütuselahendusi ka neile sõidukitele ja masinaparkidele, mida ei ole otstarbekas välja vahetada näiteks elektriliste vastu.