H2Electro valmistab rohelise energia ehk vesiniku tootmiseks vajalikke komponente. Täpsemalt tähendab see, et ettevõtte Tartu piloottehases toodetakse kõrgtemperatuurse elektrolüüseri üksikelemente ehk keraamilisi rakke (ingl cell) ning virnasid (ingl stack).
Seotud lood
Seekordses “Cleantechi” saates on juttu sellest, kui palju vesinikku toodetakse praegu Eestis, milleks seda kasutatakse ja millised on tulevikuootused.
Taani taastuvenergeetika ettevõte European Energy avas ametlikult esimese rohelise vesiniku tehase Taanis. Måde tehas on European Energy esimene taastuvenergiat kasutav suurprojekt vesiniku tootmiseks.
Lisatud rohevesiniku plussid ja miinused
Taastuvvesinikku kasutatakse üle maailma aina rohkem. Ka Eestis on arengud üsna optimistlikud ja on loota, et vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtus ei jää me pealtvaatajateks, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm.
Eesti teadlased kohtusid Korea delegatsiooniga, et arutada tehnoloogia- ja materjalialast koostööd. Suurem eesmärk on luua toimiv kliimatehnoloogia koostöövõrgustik Põhjamaade, sh Eesti, ja Lõuna-Korea vahel.
“Energeetikas levib müüt, et vana töötab jätkuvalt edasi ehk saame vana ja fossiilsetel kütustel põhineva mudeliga edasi minna. Kuna investeeringud energeetikasse on suured, siis aus oleks uutesse võimsustesse tehtavate investeeringute kõrvale tuua ka summad, mida on vaja vanade seadmete töökorras hoidmiseks,“ rõhutab saates Utilitase juht Priit Koit. „Sellisel juhul pole need vahed suured ja tuleb investeerida õigetesse asjadesse, sest investeerida tuleb niikuinii.“
Enimloetud
3
“Potentsiaalne majanduslik mõju võib olla katastroofiline”
4
Eesti Energia suured rikkumised
6
Paneelis Lepp, Veskimägi, Velve, Ruusalepp, Arras
Viimased uudised
Eesti Energia suured rikkumised
Üritused
Hetkel kuum
“Potentsiaalne majanduslik mõju võib olla katastroofiline”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele