H2Electro asutaja ja tegevjuht Henrik Hal hoidmas käes vesinikutootmiseks vajalikku komponenti.
Foto: Signe Sillasoo
H2Electro valmistab rohelise energia ehk vesiniku tootmiseks vajalikke komponente. Täpsemalt tähendab see, et ettevõtte Tartu piloottehases toodetakse kõrgtemperatuurse elektrolüüseri üksikelemente ehk keraamilisi rakke (ingl cell) ning virnasid (ingl stack).
Seekordses “Cleantechi” saates on juttu sellest, kui palju vesinikku toodetakse praegu Eestis, milleks seda kasutatakse ja millised on tulevikuootused.
Taani taastuvenergeetika ettevõte European Energy avas ametlikult esimese rohelise vesiniku tehase Taanis. Måde tehas on European Energy esimene taastuvenergiat kasutav suurprojekt vesiniku tootmiseks.
Taastuvvesinikku kasutatakse üle maailma aina rohkem. Ka Eestis on arengud üsna optimistlikud ja on loota, et vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtus ei jää me pealtvaatajateks, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm.
Eesti teadlased kohtusid Korea delegatsiooniga, et arutada tehnoloogia- ja materjalialast koostööd. Suurem eesmärk on luua toimiv kliimatehnoloogia koostöövõrgustik Põhjamaade, sh Eesti, ja Lõuna-Korea vahel.
Ettevõtluse ja ESG maailmas on küpsemas uus tasakaal, kus regulatsioonid ei takista ettevõtete konkurentsivõimet ega tekita asjatut lisakulu. Liigne bürokraatia pärsib just neid ettevõtteid, kes tahaksid oma äri kestlikumaks muuta, kuid ei suuda täita keerulisi ja ressursimahukaid nõudeid. Tõhus ESG suund peaks olema praktiline, ettevõtteid toetav ja andma neile vabaduse leida oma tegevusalale sobivaimad lahendused, kirjutab TalTech majandusteaduskonna programmijuht Martin Malm.