H2Electro asutaja ja tegevjuht Henrik Hal hoidmas käes vesinikutootmiseks vajalikku komponenti. Foto: Signe Sillasoo
H2Electro valmistab rohelise energia ehk vesiniku tootmiseks vajalikke komponente. Täpsemalt tähendab see, et ettevõtte Tartu piloottehases toodetakse kõrgtemperatuurse elektrolüüseri üksikelemente ehk keraamilisi rakke (ingl cell) ning virnasid (ingl stack).
Seekordses “Cleantechi” saates on juttu sellest, kui palju vesinikku toodetakse praegu Eestis, milleks seda kasutatakse ja millised on tulevikuootused.
Taani taastuvenergeetika ettevõte European Energy avas ametlikult esimese rohelise vesiniku tehase Taanis. Måde tehas on European Energy esimene taastuvenergiat kasutav suurprojekt vesiniku tootmiseks.
Taastuvvesinikku kasutatakse üle maailma aina rohkem. Ka Eestis on arengud üsna optimistlikud ja on loota, et vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtus ei jää me pealtvaatajateks, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm.
Eesti teadlased kohtusid Korea delegatsiooniga, et arutada tehnoloogia- ja materjalialast koostööd. Suurem eesmärk on luua toimiv kliimatehnoloogia koostöövõrgustik Põhjamaade, sh Eesti, ja Lõuna-Korea vahel.
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava GreenDice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“