Euroopa Parlament hääletab ESG aruandluse edasilükkamise üle aprilli alguses
Euroopa Komisjon avaldas veebruari lõpus kahes osas kobarettepanekud ehk omnibus-paketi ESG aruandluse vähendamiseks. Euroopa Parlamendis on esimene hääletus aruandluskohustuse edasilükkamise üle 1. aprillil.
Euroopa Komisjoni avaldatud muudatusettepanekud puudutavad eelkõige kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD), hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) ja ELi taksonoomiat.
Mis muutub ESG aruandluses ja kuidas mõjutab see sinu ettevõtet?
Tule juba 31. märtsil veebiseminarile, et teada saada! ESG ekspert ja koolitaja Anu Ruul selgitab ettepanekuid ja ettevõtete valikuid. Kiirematele registreerijatele soodushind. Loe lähemalt SIIT.
Lihtsustamine jaguneb kaheks. Esiteks tahetakse aruandluskohustust lükata edasi kahe aasta võrra (stop the clock algatus). Teiseks tahetakse aruandlust sisuliselt vähendada ehk näiteks standardeid muuta ja piirmääre tõsta.
Euroopa Komisjon avaldas veebruari lõpus kobarettepanekud ehk omnibus-paketi ESG aruandluse leevendamiseks. See mõjutab sadu Eesti ettevõtteid. Kirjutame detailselt lahti, mida tahetakse muuta ja kuidas erineb see praegustest nõuetest.
Euroopa Liit on hakanud kestlikkuspoliitikat oluliselt lõdvendama. Pika ESG kogemusega Nelli Pormeister rõõmustab, kuid tõdeb, et enne leevendusi on vaja üle elada raske ja segane aeg.
Euroopa Komisjon tegi veebruari lõpus ettepaneku muuta kestlikkusaruandluse direktiivi ja määruseid. Kinnituse korral muudavad need ressursimahuka kestlikkusaruandluse senist ulatust ja korda. Nii saavad ettevõtjad senisest enam suunata investeeringuid kestlikku innovatsiooni ja tehnoloogiatesse, kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.
Euroopa Komisjon avaldas veebruari lõpus ettepanekud, kuidas vähendada ESG aruandluse koormust. Audiitorfirma PwC esindajad tervitavad otsust, kuid tõdevad, et paljud suurfirmad on juba mahuka töö ära teinud. Mis edasi, selgitavad Merili Vares ja Janno Hermanson.
Creditinfo Eesti tegevjuht ja Rohetiigri nõukoja liige Elari Tammenurm usub, et jätkusuutlik majandusmudel ei sünni kiirete hüpetega ning üksnes regulatsioonide survel. „Kui roheteemad jäävad ainult suurfirmade või aktivistide pärusmaaks, siis me ühiskonnana ei võida. Rohepööre peab olema laiem, kaasav ja teadlikult juhitud protsess – nii majanduses kui ka ühiskonnas tervikuna,“ tõdes Tammenurm raadiosaates “Juhtides tulevikku”.