Enamik Eesti suurettevõtetest toetab aruandluskohustuse edasilükkamist ja nõuete lihtsustumist, kuid nähakse ka mitut ohukohta.

- Tallink on üks esimese laine ettevõtetest, kes esitab tänavu ESG aruande 2024. aasta kohta.
- Foto: Andras Kralla
Rahandusministeerium küsis tagasisidet
ELi kobarettepanekutele ehk omnibus-paketile neilt Eesti ettevõtetelt, kes on kehtiva seaduse järgi aruandluskohuslased.
327 ettevõttest vastas 73, kuna täitmiseks oli vaid nädal, et koguda tagasisidet võimalikult kiiresti Eesti seisukohtade loomiseks ja kinnitamiseks.
Kõigepealt avame teise laine ja seejärel esimese laine ettevõtjate nägemust nii edasilükkamise kui sisuliste ettepanekute kohta ning ka seda, mida plaanivad nad edasi teha ja kui palju on neil aruandluseks raha kulunud. Artikli teisest poolest leiad, mis on ettevõtjate arvates ettepanekute probleemkohad ja võimalikud alternatiivid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Parlament hääletas täna ESG aruandluse edasilükkamise poolt. Edasi jätkub töö sisuliste muudatusettepanekutega, sh piirmäärade tõstmise ja standardite muutmisega.
EL leevendab ESG aruandlust
Euroopa Komisjon avaldas veebruari lõpus kobarettepanekud ehk omnibus-paketi ESG aruandluse leevendamiseks. See mõjutab sadu Eesti ettevõtteid. Kirjutame detailselt lahti, mida tahetakse muuta ja kuidas erineb see praegustest nõuetest.
Euroopa Liit kujundab ESG poliitikat ümber. Vabatahtlikele raporteerijatele tahetakse luua uus standard, mis põhineks tänasele väiksematele mõeldud vabatahtlikule standardile. Vaata, mida täna nõutakse, et muudatusteks valmistuda.
ESG pole surnud. Me lihtsalt räägime sellest vales järjekorras ja vale nimega, kirjutab puhastusteenuse ettevõtte SOL Baltics tegevjuht Rinel Pius.
„Tulevikus on meil kvaliteetsed kodud ja vahetame neid vähem kui täna,“ ütles aknatootja Lasita Aken juht Karl-Martin Rammo.