Veebruaris oli sagedusreservide kulu umbes 3 miljonit eurot, märtsis ligikaudu 11 miljonit eurot, öeldi riiklikust võrguhaldurist Elering. Elering prognoosis 2025. aastaks sagedusreservide võimsuse hankimise kulu suuruseks 60 miljonit eurot.
Seotud lood
Kiisa gaasil töötav reservelektrijaam läheb 2028. aasta lõpus müüki, selle turule tulek võiks tähendada ka elektri marginaalselt madalamat lõpphinda.
Nii kõrget elektritarbimist, nagu Elering paar aastat tagasi prognoosis, ei tule. Eestis on elektritarbimine paari aastaga hoopis langenud. Mis ootab lähiaastail ees energeetikas ja kuidas muutub elektri hind, selgitab professor Einari Kisel.
“Puudolev võimsus asendati sekunditega,“ rääkis möödunud desünkroniseerimise nädalavahetuse seni ainsast teadaolevast viperusest Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.
Kõrge elektri hind Balti riikides on kahe suure kohaliku mõjuri haardes ning läheb maksumaksjale aasta peale kokku maksma enam kui 100 miljonit eurot, kirjutab Infopanga energeetika kvartaliraporti kommentaariks Baltic Energy Partners OÜ partner ja energiaekspert Marko Allikson.
„Põllumajandust kritiseeritakse, et see on suur saastaja, ning sellepärast tahtsime teada saada, kui halvad siis tegelikult oleme,“ räägib saates Eesti suurima kodumaisel kapitalil tegutseva põllundusettevõtte Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele