Sutt keskkonnanõukogus: Eesti toetab ELi kliimasihte teatud tingimustel
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles Taanis toimuval ELi keskkonnanõukogu mitteametlikul kohtumisel, et Eesti saab toetada ELi 2040. aasta kliimaeesmärke, kui selleks on olemas uued tehnoloogiad, vajalik rahastus ning paindlikkus eesmärkide täitmisel.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles, ELi-sisene kliimapoliitika raamistik peab olema tugev, aga ka tehtav.
Foto: Liis Treimann
Andres Sutt (Reformierakond) rääkis kohtumisel, et Euroopa Liidu pikaajaline kliimapoliitika peab suutma kohaneda kiiresti muutuva maailmaga, jäädes samal ajal teaduspõhiseks ning toetades puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu.
Kliimaministeerium saatis asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu. Madalamale toodud 2040. aasta eesmärk erineb Euroopa Liidu omast.
Euroopa järgmine majanduskasv saab sündida vaid kliimasihtide toel. Eesti peaks peale ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi toetamise viivitamatult seadma riiklikud pikaajalised sihid, et siia tuleks ja jääks tööstus ja investorid, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.
Euroopas jätkuvad laastavad kuumalained, lõunas on temperatuur küündinud lausa 46 kraadini ja võtnud inimelusid. Äärmuslike ilmastikuolude tagajärjed lähevad Euroopale aastas maksma 40-60 miljardit eurot.
Ühistransport pakub tõhusat alternatiivi autostumisele ja mängib seega suurt rolli kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Mootor Grupi äriarendusdirektor Mart Raamat rõhutas Neste seminaril, et kestlikum ühistransport on võimalik, kuid see eeldab head tasakaalu leidmist erinevate tegurite vahel - tehnoloogia, keskkonnamõju, kuluefektiivsus ja kasutajale kättesaadav hind.