• 05.05.25, 09:33

Siim Kabrits: teeme Eesti majanduses seentega revolutsiooni

Maname end mõttes tulevikku. Eestisse aastal 2040. Mina näen Eestit mükotehnoloogiline majandusena, kirjutab ettevõtja Siim Kabrits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Siim Kabrits: teeme Eesti majanduses seentega revolutsiooni
Aastal 2040 on Eesti kujunenud maailma juhtivaks innovatsioonikeskuseks, kus teadus ja loodus moodustavad harmoonilise sümbioosi. Riik, mida varem tunti oma metsade ja digiarengu poolest, on nüüd esirinnas ka seente valdkonnas. Just siit juhitakse revolutsiooni, mis mõjutab nii majandust, teadust, tervist kui ka globaalseid toidulahendusi.

Seotud lood

Uudised
  • 26.02.25, 11:25
KIK avas kolme keskkonnaprogrammi taotlusvoorud
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas keskkonnaprogrammi taotlusvoorud, mille eesmärk on toetada looduse kaitsmist, veekogude ja põhjavee seisundi parandamist ning metsanduse jätkusuutlikku arengut.
Uudised
  • 20.05.24, 12:20
Veiko Uri: Eesti metsanduse kohanemine peaks olema kliimapoliitika põhiküsimus
Eesti metsanduse kohanemine kliimamuutustega peaks olema meie metsa- ja kliimapoliitika põhiküsimus, rõhutas Rakveres Loodusressursside aastakonverentsil metsateadlane, akadeemik Veiko Uri.
Uudised
  • 07.10.24, 13:07
Kohvikasvatajad: kliimakriis ähvardab kohvikasvatust välja suretada
Aafrika kohvikasvatajad tõdevad, et kliimamuutused raskendavad märgatavalt kohvi valmistamist. Kõikuvad temperatuurid ja tugevad sajud on kaasa toonud lausa 40% väiksema saagi.
Uudised
  • 27.08.24, 14:37
Erik Moora: kas majandus saab kasvada, kui juba praegu oleks vaja nelja planeeti?
Praegune majandusmudel on toonud meeletut edu, aga ka hävingut, tõdes ClimaCashi juht ja politoloog Erik Moora. Kuidas peaks majandus muutuma? Moora analüüsib kuue mudeli plusse ja miinuseid.
  • ST
Sisuturundus
  • 28.04.25, 11:26
Karl-Martin Rammo isiklikust kogemusest sai ökoloogiline äratuskell
Lasita Aken ASi juht Karl-Martin Rammo on roheteemasid alati vajalikuks pidanud, kuid tõeline heureka-hetk tabas teda Rio de Janeiro olümpiamängudeks valmistudes. Ühtekokku neljadel olümpiamängudel osalenud Rammo sõnul oli ujudes igapäevane see, et lahes hulpisid vastu plast ja prügisaared ning surnud ja roiskunud elukad. “See oli hetk, kus taipasin, et olenemata sellest, kus maailma otsas me ka poleks, jõuab kõik ühel hetkel merre,” rääkis ta raadiosaates “Juhtides tulevikku”.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kestlikkusuudised esilehele