Siim Kabrits: teeme Eesti majanduses seentega revolutsiooni
Maname end mõttes tulevikku. Eestisse aastal 2040. Mina näen Eestit mükotehnoloogiline majandusena, kirjutab ettevõtja Siim Kabrits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Aastal 2040 on Eesti kujunenud maailma juhtivaks innovatsioonikeskuseks, kus teadus ja loodus moodustavad harmoonilise sümbioosi. Riik, mida varem tunti oma metsade ja digiarengu poolest, on nüüd esirinnas ka seente valdkonnas. Just siit juhitakse revolutsiooni, mis mõjutab nii majandust, teadust, tervist kui ka globaalseid toidulahendusi.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas keskkonnaprogrammi taotlusvoorud, mille eesmärk on toetada looduse kaitsmist, veekogude ja põhjavee seisundi parandamist ning metsanduse jätkusuutlikku arengut.
Eesti metsanduse kohanemine kliimamuutustega peaks olema meie metsa- ja kliimapoliitika põhiküsimus, rõhutas Rakveres Loodusressursside aastakonverentsil metsateadlane, akadeemik Veiko Uri.
Aafrika kohvikasvatajad tõdevad, et kliimamuutused raskendavad märgatavalt kohvi valmistamist. Kõikuvad temperatuurid ja tugevad sajud on kaasa toonud lausa 40% väiksema saagi.
Praegune majandusmudel on toonud meeletut edu, aga ka hävingut, tõdes ClimaCashi juht ja politoloog Erik Moora. Kuidas peaks majandus muutuma? Moora analüüsib kuue mudeli plusse ja miinuseid.
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kestlikkusuudised esilehele