Adam Erki Enok: töösturid, kuidas kõlab elektri hind 70 €/MWh?
Odava elektri saamiseks on vaja, et tootjad ja tarbijad lepiksid kokku selle õiglases hinnas, kirjutab Adam Erki Enok Äripäeva arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Elekter on majandusele oluline sisend ning odavat elektrit saab Eesti oludes ainult tuulest ja päikesest. Konkurentsis püsimiseks peab iga tööstusettevõte leidma viisi, kuidas taastuvelekter enda jaoks maksimaalselt tööle panna. Kõige perspektiivsem on teha pikk elektriostuleping.
Eesti peaks olemasoleva energiatarbimise üle viima elektrile, sest elektrifitseerimine aitab tekitada energiatõhusust. Eesti majandusele positiivse laengu andmine algabki elektritarbimise plahvatuslikust kasvust, kirjutab Peeter Raudsik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saksamaa üks suurim rohegaasitootja EnviTec Anlagenbau GmbH & Co KG alustas Infortari tellimusel Pärnumaale esimese loomasõnnikust ja biojäätmetest rohegaasi tootva jaama ehitust, projekti kogumaksumus ulatub 13,3 miljoni euroni.
Peame investeerima juba praegu tuuleenergeetika haridusse ja koolitusprogrammidesse, kuna muidu jääb oskuslikest töötajatest puudu, kirjutavad kutsekoja OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja vanemanalüütik Siim Krusell.
Ilmastikuolud ja ühendused naaberriikidega mõjutavad Eestis elektri hinda lausa 30% ulatuses. Millised ühendused on mõistlikud, mis ei tasu üldse ära ja kuidas muutuks elektri hind, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.